Libahunt Esimene vaatlus: Mann (Mari) veerib lugeda Perenaine ketrab Margus kohendab peergu ja vaatab et see hästi põleks Pereisa läks sulasega (Jaanus) nõia hukkamist vaatama Peremeest oodatakse koju Hundid uluvad ja luuravad maja ümber Vanaema räägib huntide kohta lugusid Peremees jõuab koju Maja ukse taha ilmub nõia väike tütar (Tiina) Laps ei räägi sõnagi Lapsele pakutakse süüa
· Kitzberg ,,Libahunt" 1.vaatus Mann, Margus, perenaine ja vanaema istuvad rehetares, ootavad et omad koju tuleksid. Mann veerib, Margus kohendab peergu ja vaatab, et see hästi põleks, perenaine ketrab. Jutustavad, kui äkki kuulevad, et hundid uluvad. Äkitselt astuvad üle läve Tammaru peremees ja sulane Jaanus. Mehed käisid kirikus, sest anti käsk, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse. Perenaine ei julgenud minna, siis läks peremees sulasega. Mehed räägivad, mis nad näinud olid kuidas nõida peksti ja et sellel olnud laps ka olnud, kes kisades metsa jooksnud
- räägib rohkem iseendast, - suudab keskenduda jutustab meelsasti oma tegevusele 20-30 minutit kogemustest - kasutab kõnes enamasti õigesti umbisikulist tegumoodi - täidab mitmeosalise korraldus - oskab kirjutada oma nime 6-7 aastane - tunneb tähti ja veerib kokku - tahab ja julgeb suhelda - tegutseb sihipäraselt, on vähemalt 1-2 silbilisi sõnu, - arvestab teistega ja teeb suuteline keskenduma tunneb ära kirjapildis mõned koostööd, loob sõprussuhteid alustatud tegevusele ja viib sõnad - järgib üldtunnustatud selle lõpuni, kuni 30 minutit
pilt. Kõrts Leedu piiri lähedal. Sisse astuvad Moskva kloostrist põgenenud mungad Varlaam ja Missail ning nendega koos Grigori. Grigori küsib perenaiselt teed piirile. Ta saab kuulda, et kõikjal on valve, sest otsitakse Moskvast põgenenud munka Grigori Otrepjevit. Samal hetkel astubki sisse pristav, kellel on ukaas Grigori vahistamise kohta. Grigori asub kirjaoskamatu pristavi eest ukaasi ette lugema, pöörates enda tunnused Varlaami omadeks. Pettus ei õnnestu- Varlaam haarab ukaasi ja veerib sealt välja Grigori tundemärgid. Grigoril õnnestub siiski põgeneda. II VAATUS. Kremlis tsaari eluruumides. Ksenja, Borissi tütar, nutab taga oma surnud peigmeest, amm lohutab teda. Fjodor, Borissi poeg, joonistab Venemaa kaarti. Tuleb Boriss ja hoolitseva isana muretseb tütre pärast ja rõõmustab poja edukate õpingute üle. Jäänud üksi, valdab teda mure Venemaa pärast- kuus aastat on ta troonil olnud, kuid rahvas vaevleb endiselt vaesuses, näljas ja vaimupimeduses
3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda; 4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi pöhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid; 5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid 6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses; 7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada; 8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sönade kordamisel õigesti köiki emakeele häälikuid. 9) tunneb tähti ja veerib kokku 1-2 silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sönad; 10) kirjutab joonistähtedega 1-2 silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega; 11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule. 3. Kõnekeskkond, selle mõju lapse keele ja kõne arengule. Keskkonna kujundavad last ümbritsevad inimesed. Köne eakohaseks arenguks peab laps saama vöimalusi nii kuulata teiste inimeste könet kui ka ise kasutada keelt eirnevatel eesmärkidel mitmekülgsetes suhtlussituatsioonides
PERENAINE, 40-aastane, vaevatud näoga, lühikeseks lõigatud juuste peal valge (Halliste) pearätt, mille kolm nurka selja peale alla ripuvad, kasukpihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast pastlad, -istub saviku lähedal ja ketrab. MANN (MARI), 8-aastane valgetverd tüdrukuke, linalakk, lühikesed juuksed, värviline villane lõng juuste peal, takune hame, keskelt kirju vööga mässitud, kurgu all väike vaskprees, - kükitab, paljad jalad hame all, savikul ja veerib suurest vanast lauluraamatust. MARGUS, 14-aastane valgetverd poiss, paklane hame, kurgu all vaskprees, kitsad (Halliste) keerdkaltsad, paljad jalad, - kepsleb niisama. Temal on ametiks peergu kohendada ja vaadata, et see hästi põleks. MANN (veerib). Mi-e me, i-e je, meie ri-i-si ris, ti-i ti, risti, u-si us, si-o so, usso... PERENAINE (parandab). Usu! MANN. Usu! Vi-i-si, vis... MARGUS (parandab). Viis! MANN. Jaa, sina oskad peast! MARGUS. Oskan jah, sina pead ka
Tajumisühikuks võivad olla tähed või täherühmad (sh silbid või kõnetaktid), sõnad, süntagmad. Tajumisühikust on tuletatud ka lugemisviiside nimetused: veerimine, silphaaval lugemine, sõnade kaupa lugemine, ladus lugemine (süntagmade kaupa). Lugema õppides kasutab laps mitut lugemisviisi korraga, kuigi üks neist on harilikult enam levinud, st juhtiv. Lugemisoskuse omandamise etapid: I etapp – veerimine – tajuüksus täht: veerib häälega ja kordab sõna; veerib häälega, sõna ei korda; vaikne veerimine, sõna kordamine II etapp – sõnahaaval lugemine: Tajuüksus sõnaosa või sõna. III etapp – üleminek süntagmade kaupa lugemisele IV etapp - ladus monotoonne lugemine, ilmekas lugemine. Abistavad võtted: I etapp: silpide, silbiridade lugemine; keerulisemate sõnade häälimine; sõnatulpade lugemine; sõnade lugemine eri käände- ja pöördevormides; sõnade kasvatamine –
annaabi.ee 
