1. Mulla orgaanilise aine tähtsus. 2. Kuidas jaotatakse ja tähistatakse orgaanilise aine akumulatsoonihorisonte? 3. Mis on humifikatsioon, millest sõltub humifikatsiooni ja mineralitsooni vahekord mullas 4. Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks? 5. Mida nim.mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? 6. Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastatav vesi? 7. Mis on mulla aktiivveemahutavus , millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? 8. Mis on mullalahus, selle konsentratsiooni reguleerimise võimalus 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks? 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus? 11
Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest Lumesulaveest Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab Liustikusulaveest Jõed on veerikkad suvel, kui soojus juba mägedesse liustikke sulatama ulatub Põhjaveest Neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem Aasta jooksul esineb kõikidel jõgedel veetaseme muutusi, mida nimetatakse veereziimiks. Kõrgvee (e. suurvee) ja madalvee vaheldumine on küllalt korrapärane, tulvade esinemine aga juhuslik. Veetaseme kõikumised on erinevatel jõgedel erinevad. Emajõgi Kongo jõgi on kogu aeg veerikas Pildi lisamiseks klõpsakePildi ikooni lisamiseks klõpsake ikooni ekvaator Mossak a 4700 km pikkune Kongo jõgi Kesk-Aafrikas kogub oma vee ~4 milj km2
Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. 4.milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks?orgaanilise aine juurdeviimine mulda, liblikõieliste kultuuride kasvatamine, huumustekke optimaalsete tingimuste tagamine 5.mida nimetatakse mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm.põuakartlikud, parasniisked, liigniisked.Niiskusastme momendid, A-kuiv,b-värske,c-niiske,e-märg,d-vesine 6.millise hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastav vesi? Wnärb - närbumispunkti niiskus
Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. 4.milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks?orgaanilise aine juurdeviimine mulda, liblikõieliste kultuuride kasvatamine, huumustekke optimaalsete tingimuste tagamine 5.mida nimetatakse mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm.põuakartlikud, parasniisked, liigniisked.Niiskusastme momendid, A-kuiv,b-värske,c-niiske,e-märg,d-vesine 6.millise hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastav vesi? Wnärb - närbumispunkti niiskus
nt savikates kivimites, aeglasemalt. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsiooni mooduliga, mille ühikuks on cm/sek või m/ööpäevas.Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale.Põhjaveeks nimetataksegi maakoore kivimite ja setete boorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Mis on veereziim? Seda, kuidas jõe vooluhulk mingi pikema aja, nt aasta jooksul muutub, nim jõe veereziimiks. Keskkonna seire ül-d. Eesti keskkonna seire struktuur. tegeleb keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidevate jälgimisega. ja arengukavade koostamiseks. Näiteks aitavad keskkonnaseire andmed vältida ohtlikke ainete sattumist keskkonna ja seega säästa meie tervist. Keskkonnaseire ül on veel: a) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine. b) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine ning keskkonda mõjutavate tegurite hindamine.
Vett, mis mööda jõe voolusängi kõrgemalt madalamale liigub, nim jõe äravooluks. Kõik jõed on sarnased sellepoolest et aasta jooksul äravool muutub. See sõltub sademetest, aurumiseks, valgala suurusest ja kujust, absoluutsest ja suhtelisest kõrgusest, läbivoolust järvedes. Jõgede äravoolu mõõduks on vooluhulk. See on vee kogus m3 või liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget. Seda, kuidas jõe vooluhulk mingi pikema aja, nt aasta jooksul muutub, nim jõe veereziimiks. Väga suurt mõju maailma kliimale avaldab piki Vaikse ookeani Ecuadori ja Peruu rannikut liikuv soe pindmine vesi. Seda ilmastikunähtuste kogumit nim El Nino`ks (Hispaania - jeesuse lapsuke). Ookeani vee pindmiste kihtide tugev soojenemine takistab oluliselt külmema ja toitainete rikka süvavee pinnale kerkimist. El Nino tekib tavaliselt jõulude paiku ning kestab mõnest nöädalast mitme kuuni. Viimasel aastakümnel on esinenud märksa tugevamaid soojenemisi ning mitu aastat
· Oligotroofsed e vähetoiteline järved on toitainete poolest vaesed (Palkna, Nohipalu, Udsu, Kurtna Ahnejärv, Viitna Pikkjärv). (mineraal- ja orgaaniliste ainete vaene) · Eutroofsed e rohketoiteline (mineraalainerikas ja huumusainevaene)järved on toitainete poolest rikkad. · Düstroofsed järved on huumustoitelised. (huumusainerikas) 32. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi. Aasta jooksul esineb kõikidel jõgedel veetaseme muutusi, mida nimetatakse veereziimiks. Kõrgvee (e. suurvee) ja madalvee vaheldumine on küllalt korrapärane, tulvade esinemine aga juhuslik. Viimased on Eestis tingitud peamiselt tugevatest hoovihmadest. Veetaseme kõikumised on erinevatel jõgedel aastati erinevad. Siiski võib kõigi Eesti jõgede veetasemete muutumises esile tuua teatud seaduspärasusi. Kevadine suurvesi, mis on kõige märgatavam, esineb lume sulamise ajal ja peale seda. Kui kiirele lumesulamisele
annaabi.ee 
