1 s Variant 15. 16 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , kaksikplokist 2 massiga m2 ja inertsiraadiusega i 2 , kaksikplokist 3 massiga m3 ja inertsiraadiusega i3 ning rattast 4 massiga m4 , mis veereb kaldpinnal kaldenurgaga . Ratta 4 puhul arvestada ka veeretakistust, veeretakistustegur = 0,1r . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on laskunud s võrra. Antud: m1 = 24m ; m2 = 3m ; m3 = 4m ; m4 = 4m ; r3 = 0,5 R3 = 0,5 R2 = 0,7 r2 = r ; r4 = 2r ; i3 = 0,8 i2 = 1,5r , = 45 0 , = 0,1r ; s = 40 cm. 3 4 2 C
=9,81*1520 =14911,2 N/m3 kk - pinnase kobestustegur =1,12. - pinnase liikumistakistus hõlmal F3 Gb 1 cos 2 124783,2 0,8 cos 2 550 32841,933 N milles 1 - hõõrdetegur pinnas terasega = 0,80; - lõiketera lõikenurk, enamasti = 550. - buldooseri liikumistakistus F4 = Gb (f ± i)= 124783,2*0,125=15597,9 N milles: Gb - buldooseri kaal =9,81*12720=124783,2 N f - käiguosa veeretakistustegur, roomikkäiguosal f = 0,1...0,15; i - masina liikumistee kalle, oletame horisontaalset teed so i = 0. (±) - kui masin liigub vastu kallet kasutatakse (+), kui pärikallet (-). Buldooseri kaalu saate Lisa1 tabelist soovitusliku buldooseri margi järgi. Valemiga (1) arvutatakse nüüd üldine takistus F. 2. Masina valiku õigsuse kontroll. Selleks arvutatakse mootori vajalik võimsus F v1 121720,383*0,89
- pinnase mahukaal , N/m3 kk - pinnase kobestustegur. - pinnase liikumistakistus hõlmal F Gb 1 cos 2 , N (5) milles 1 - hõõrdetegur pinnas terasega = 0,75... 0,85; - lõiketera lõikenurk, enamasti = 550. - buldooseri liikumistakistus F4 = Gb (f ± i), N (6) milles: Gb - buldooseri kaal , N; f - käiguosa veeretakistustegur, roomikkäiguosal f = 0,1...0,15; i - masina liikumistee kalle, oletame horisontaalset teed so i = 0. (±) - kui masin liigub vastu kallet kasutatakse (+), kui pärikallet (-). Buldooseri kaalu saate Lisa1 tabelist soovitusliku buldooseri margi järgi. Valemiga (1) arvutatakse nüüd üldine takistus F. 2. Masina valiku õigsuse kontroll. Selleks arvutatakse mootori vajalik võimsus F v1
A z 4 Variant 5. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, kaksikplokist 2 massiga m2 ja ühtlasest silindrist 3 massiga m3. Kaksikploki 2 trumlite raadiused on R2 ja r2, inertsiraadius tsentrit O läbiva telje suhtes on i2. Silinder 3 on ühtlane silinder, selle raadius on r3 ja veeretakistustegur aluspinnaga on (kapa). Leida tõmbed mõlemas nööris, liigendi O reaktsioonkomponendid ja silindrile 3 mõjuv hõõrdejõud, kui silinder veereb ilma libisemata. 3 2 m1 = 2 kg C m2 = 8 kg
Mingile punktile mõjuvate jõudude resultandi töö suvalisel teekonnal võrdub komponentjõudude tööde summaga samal teekonnal. 97. Kui suur on libisemishõõrdejõu ( H ) töö juhul, kui ratas veereb libisemata? Veeretakistusmomendi töö? Libisemishõõrdejõud H ei tee kunagi tööd, kui veeremine toimub ilma libisemata WM = -Mv v , (see on alati negatiivne), kusjuures Mv =N , kus on veeretakistustegur ja = s/r 98. Millise valemiga arvutatakse momendi M z tööd juhul, kui see on muutuv suurus? Kui see on konstantne suurus? = () (rajad 0st 1-ni), konstantse momendi korral W=M1(arvesta märki, samasuunaline+) 99. Millega võrdub vedru elastsusjõud? Fx = -cx 100. Mis on vedru jäikustegur? võrdetegur c kannab nimetust vedru jäikustegur ja ta näitab sisuliselt millist jõudu on vaja rakendada selleks, et vedru pikkust muuta ühe pikkusühiku võrra 101
kavandamine ja arvutamine. Teemaks on vastavalt õpinguraamatu viimastele numbritele 42 „Rippvagoneti elektriajam“. Üherööpaline rippvagonett on mõeldud loomade söötmiseks laudas või sigalas. Ripptee rööbas on riputatud ruumi lakke. Vagonett laaditakse täis söödahoidlas ja tühjendatakse käsitsi kümnes kohas võrdsete teepikkuste järel. Igas mahalaadimiskohas kulub 30 s. Koormata vagoneti ja ajami mass on 240 kg. Rataste veeretakistustegur f= 0,1. Asünkroonmootoriga ajam paikneb seinal ning vagonett on trossveoga . [1] Tabel 1.1. Lähteandmed [1] Transporditava materjali mass, kg 260 Ripptee kogupikkus, m 130 Sellest laudas, m 42 Vagoneti liikumiskiirus, m/s 1,2 Juhtimisskeemi nõuete loetelu 2, 4, 5, 7 Automaatjuhtimisskeemile esitatavate nõuete vastavad variandid: 1. Mootori juhtimine käsitsi distantsjuhtimispuldist ja vagoneti juurest. 2
Sellesse nimestikku võivad kuuluda: 1) jõud; 2) jõu projektsioon teljele; 3) jõu projektsioon tasapinnale; 4) jõu moodul; 5) jaotatud jõud; 6) jõu moment punkti suhtes; 7) jõu moment telje suhtes; 8) sideme reaktsioonjõud; 9) jõusüsteemi peavektor; 10) jõusüsteemi peamoment; 11) hõõrdejõud; 12) hõõrdetegur; 13) jõudude mingi telje suhtes võetud momentide summa; 14) jõupaari moment; 15) veeretakistustegur; 16) jõudude mingil teljel võetud projektsioonide summa; 17) jõusüsteemi resultant; 18) punkti loomulik koordinaat; 19) punkti Descartes'i koordinaadid; 20) punkti liikumise kiirus; 21) punkti liikumise kiirendus; 22) nurkkiirus; 23) nurkkiirendus; 24) normaalkiirendus; 25) tangensiaalkiirendus; 26) aksipetaalkiirendus; 27) punkti kiiruse projektsioon teljele; 28) punkti kiiruse projektsioon tasapinnale; 29) punkti kiirenduse projektsioon
Sellesse nimestikku võivad kuuluda: 1) jõud; 2) jõu projektsioon teljele; 3) jõu projektsioon tasapinnale; 4) jõu moodul; 5) jaotatud jõud; 6) jõu moment punkti suhtes; 7) jõu moment telje suhtes; 8) sideme reaktsioonjõud; 9) jõusüsteemi peavektor; 10) jõusüsteemi peamoment; 11) hõõrdejõud; 12) hõõrdetegur; 13) jõudude mingi telje suhtes võetud momentide summa; 14) jõupaari moment; 15) veeretakistustegur; 16) jõudude mingil teljel võetud projektsioonide summa; 17) jõusüsteemi resultant; 18) punkti loomulik koordinaat; 19) punkti Descartes'i koordinaadid; 20) punkti liikumise kiirus; 21) punkti liikumise kiirendus; 22) nurkkiirus; 23) nurkkiirendus; 24) normaalkiirendus; 25) tangensiaalkiirendus; 26) aksipetaalkiirendus; 27) punkti kiiruse projektsioon teljele; 28) punkti kiiruse projektsioon tasapinnale; 29) punkti kiirenduse projektsioon
Sellesse nimestikku võivad kuuluda: 1) jõud; 2) jõu projektsioon teljele; 3) jõu projektsioon tasapinnale; 4) jõu moodul; 5) jaotatud jõud; 6) jõu moment punkti suhtes; 7) jõu moment telje suhtes; 8) sideme reaktsioonjõud; 9) jõusüsteemi peavektor; 10) jõusüsteemi peamoment; 11) hõõrdejõud; 12) hõõrdetegur; 13) jõudude mingi telje suhtes võetud momentide summa; 14) jõupaari moment; 15) veeretakistustegur; 16) jõudude mingil teljel võetud projektsioonide summa; 17) jõusüsteemi resultant; 18) punkti loomulik koordinaat; 19) punkti Descartes'i koordinaadid; 20) punkti liikumise kiirus; 21) punkti liikumise kiirendus; 22) nurkkiirus; 23) nurkkiirendus; 24) normaalkiirendus; 25) tangensiaalkiirendus; 26) aksipetaalkiirendus; 27) punkti kiiruse projektsioon teljele; 28) punkti kiiruse projektsioon tasapinnale; 29) punkti kiirenduse projektsioon teljele; 30) punkti
annaabi.ee 
