Peamised õhumassid: o ekvatoriaalne (niiske), troopiline (kuiv & niiske), polaarne jaguneb kaheks antarktiline ja arktiline (kuiv & külm, parasvöötme (mereline külm, mandriline soe) Peegeldumine/neeldumine: o Aluspinna albeedo näitab pinnalt tagasi peegelduva ja pinnale langeva kiirguse suhet o Maapinnale jõudnud valgus peegeldatakse atmosfääri tagasi, kui pole pilvi, mis seda takistaks. (ka veepinnad ntks sood on väga peegeldavad) Sellepärast on kõrbel öösiti 0 kraadi ntks Püsivad rõhkkonnad maailmas: Madalrõhkkond ulatuslik ala, kus õhurõhkkond on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades o Tsüklon - kiiresti, ringi kujuliselt edasiliikuv madalrõhkkond o Tsükloni keskel on madalrõhkkond ning äärtes kõrgrõhkkond Kõrgrõhkkond ulatuslik ala, kus õhurõhkkond on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades
energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maa-ala); täisehitatud maa (hooned, teed jms); bioloogilise mitmekesisuse jaoks jäetud maa. Maakera pinna erinevatel tüüpidel on ökoloogilise jalajälje seisukohalt erinev väärtus. Kõige väärtuslikumateks peetakse põllumaad ja ehitiste all olev maad, mille tootlikkuse näitaja on 2,2. Kõige madalama väärtusega on aga bioproduktiivsed veepinnad, mida hinnatakse näitajaga 0,36. Keskmise maapinna väärtuse hinne on 1. Organisatsiooni ökoloogilise jalajälje arvutused põhinevad kahel lihtsal tõsiasjal. 1. Enamikku ettevõtte tarbitavatest ressurssidest ning tekitatavatest jääkainetest on võimalik jälgida ja identifitseerida. 2. Ressursi- ja jäätmevooge on võimalik ümber arvutada bioloogiliselt tootlikuks alaks, mis on vajalik nende ressursside tootmiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks ning kahjutuks tegemiseks
(tabelis eri pooltel andmed eri allikatest) seob fossiilsete kütuste põletamisel tekkinud süsihappegaasi. Maakera pinna erinevatel tüüpidel on ökoloogilise jalajälje seisukohalt erinev väärtus. - Kõige väärtuslikumateks peetakse põllumaad ja ehitiste all olev maad, mille tootlikkuse näitaja on 2,2. - Kõige madalama väärtusega on aga bioproduktiivsed veepinnad, mida hinnatakse näitajaga 0,36. - Keskmise maapinna väärtuse hinne on 1. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalhektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Ökoloogilist jalajälge saab arvutada kas inimese, leibkonna, toote, mõne organisatsiooni või territoriaalse üksuse, nt riigi või linna tasemel. mõju = populatsioon x jõukus x tehnoloogia ehk I=T x K x R
Ö.J. väga suured erinevused riigiti: per capita USA-s 109 hektarit, Etioopias 1,5 hektarit. Ökoloogilise jalajälje hindamise aluseks olev maakera pind on jagatud kategooriateks: haritav põllumaa, karjatatav maa, metsamaa, bioproduktiivne meri, siseveed, hoonestatud maa, süsinikdioksiidi siduv maa. Kõige väärtuslikumateks peetakse põllumaad ja ehitiste all olevat maad, mille tootlikkuse näitaja on 2,2. Kõige madalama väärtusega on aga bioproduktiivsed veepinnad, mida hinnatakse näitajaga 0,36. Keskmise maapinna väärtuse hinne on 1. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga 6,4 gha/in a. 49. Kuidas on seotud ökoloogiline jalajälg ja säästev areng? Mida väiksem on ökoloogiline jalajälg, seda suurem on tõenäosus mahtuda säästva arengu parameetritesse 50. Millised on säästva arengu tuumikelemendid?
3. üleujutuse kaitseks – peab aga veehoidla tühi olema Tavaliselt 2 tüüpi/viisi: Aastane äravoolu reguleerimine - Vett kogutakse veerohke perioodil, et kasutada veevaesel. Võimalik kui W1>W2 Mitmeaastane äravoolu reguleerimine - Äravoolu ümberjaotamine toimub mitu aasta jooksul. Võimalik kui W1+W3+W5+W7 > W2+W4+W6+W8 Kuid võib ka ööpäevane, nädalane, lühiaegne reguleerimine 28. Veehoidlad ja nende veepinnad-mahud. Integraalkõverameetod. Veehoidla – vooluvee tõkestamise või vee pumpamisega või muul viisil maapinna nõkku või kaevatud süvendisse või tammide vahele rajatud tehisveekogu – äravoolu reguleerimiseks.Võimalikult suure reguleerimisteguri saavutamiseks peaks paisjärv olema suure mahuga. Veehoidla/paisjärve kasutusmahu arvutamine (sesoonsel reguleerimisel): Bilansi võrrand I = Q ± ΔS I - sissevool/juurdevool veehoidlasse, m3 /s Q – äravool veehoidlast, m3 /s
aluseks ka praegu, kui planeeritakse sinna lossiaeda istutusi. Liselund (Fr. M. Piper) on üks esimesi maastikuaedu Taanis, samal ajal ka kõige meisterlikum nende seas. Seal on olemas metsalagendik domineeriva ruumina, loodud puudeistutuste abil. Seal on palju paviljone, mis on paigutatud enamasti piki metsaserva ning kombineeritud vaatesihtidega. Liselundis on ka mitu järve, ent peamiselt esineb vesi seal ojade ja allikatena, vahelduvad siledad ja hüplevad-vahutavad veepinnad, mille lõppsihiks on kõigil meri. Liselundis ei ole jalutusteede süsteem nii selge kui Stourheadis. Peatee kulgeb paralleelselt vee voolamisega, samas avanevad teel jalutajale aeg-ajalt maastikuvaated ja -sihid. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 133 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a
annaabi.ee 
