kelle kujundatud on peale Räpina Sillapää veel Õisu, Luua, Pühajärve, Kärstna ja hulk teisi Liivimaa mõisaparke. Põhja-Lätis on umbes 40 tema kujundatud parki. Walter von Engelhardti loomingut hinnatakse Euroopas kõrgelt ja teda peetakse Saksamaal Düsseldorfi aiakunstnike koolkonna rajajaks 20. sajandi algul. Nimelt siirdus ta 1905. aastal Baltikumist Düsseldorfi linnaaednikuks. Pargi hooneesisele osale jääb avar ja pikk pargiaas, mis lõpeb eemal jõe veepeegliga. Optiliselt jätkub pargiaas sealt edasi maastikupargile iseloomuliku aknaga pastoraalsesse maastikku. Pargiaasa piiravad kahelt poolt ebakorrapäraselt lainjalt istutatud madalad põõsaste ja püsilillede rühmad, nende taga kohati kõrgemad põõsad ning oskuslikult valitud liikidest vabakujuliselt kasvavad puud. Esiplaanile häärberi ette on sümmeetriliselt kahele poole istutatud nõeljatest siberi nulgudest tugevad tumerohelised puurühmad.
koonuse- ja kaks kerakujuliseks pügatud võimsat elupuud. Teid raamivad kaarväravad ja sõrestikud roniroosidega. Otse järve kaldal on maakividest tugimüüriga piiratud puhkekoht, mille trepistik ulatub vette. Rosaariumi terrassidelt avanevad vaated paisjärvele ja üle järve veepeegli Räpina kirikule. Kaunis kaugvaade mõisahoonele avaneb ka järvelt ja teiselt kaldalt. Lossi teise fassaadi ette jääb avar ja pikk pargiaas, mis lõpeb eemal veepeegliga. Optiliselt jätkub väljak sealt maastikupargile iseloomuliku aknaga maastikku avatud vaatega paisjärvele. Pargiaasa raamivad kontrastsed üksikpuud ja puudegrupid ning ebakorrapäraselt paigutatud madalamate ja kõrgemate põõsaste rühmad. Peahoonest kaugemal on kasutatud õrnema ja heledama lehestikuga liike, mis lasevad pargiaasa paista pikema ja suuremana. Peahoone rõhutamiseks on sümmeetriliselt lossi ette kahele poole istutatud kitsavõralised siberi nulu grupid
Karula kõrgustiku kõrgeim tipp on Rebasejärve Tornimägi - 137 m üle merepinna.Karula kõrgustik on Kagu-Eesti tähtsamaks veelahkmeks. Põhja ja loodeosa veed jõuavad Soome lahte, kõrgustiku lõunaosa veed aga Riia lahte. Järvi on Karula kõrgustikul 60, neist 38 paiknevad rahvuspargis. Enamasti on järved õõtsikulise kaldaga, liivarandu leidub vähem. Rahvuspargi suurim ja ilusaim järv on Ähijärv oma 176 ha veepeegliga. Karula sood on väikesed. Mets katab ligikaudu 70 % rahvuspargi territooriumist. Karula oluliseks kaitseväärtuseks on pärandkultuurimaastikud. Lüllemäe läheduses on inimesed elanud juba umbes 2000 aastat. Umbes viimase 200 aasta jooksul on Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. välja kujunenud Kagu-Eestile omane maastikutüüp - hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles.
Endla soostik Pandivere kõrgustiku servaalal asuv 8050 hektari suurune soostik on Eesti kõige paremini uuritud sookompleks (Kuresoo, 1998). Tänaseks on mõistetud, et veeküllus on sealse looduse suurim väärtus. 1981 aastal võeti soostiku keskosa kaitse alla (Leito, 2003). Ramsari alaks liideti 17. juunil 1997. aastal (Aasma, 2008). Jääaja lõpul laius sel alal Endla soostiku kohal jääpaisjärv ning pärast seda mitmekümne ruutkilomeetri suuruse veepeegliga Suur-Endla järv. Nüüdseks on Pandivere kõrgutiku aluse nõo katnud erinevad rabamassiivid (Kuresoo, 1998). Endla on üks Eesti linnurikkamaid järvi. Kevadisel ja sügisesel rändeteel peatuvad Endlal ja Sinijärvel suured hane- ja luigeparved. Endla on puhke-ja toitepaigaks tuhandetele läbirändavatele partidele ja laukhanedele (Leito, 2003). Endla soostik on sündinud kunagiste järvede kinnikasvamisel ning põhjavetest küllastunud metsade soostumisel
Kaldajoon on üsna kääruline, mitmete soppide ja poolsaartega. Järve põhjaosas on kivine madalik - Kivisaar, millel on vett vaid meetri jagu. Läbivool on nõrk. Vesi on üsna läbipaistev (2,5-3,1 m), värvuselt rohekaskollane, talvel kollakaspruun. Vesi on kihitunud (Mäemets 1977: 168). Pühajärv (ka Otepää Pühajärv) on järv Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepääst 3 km edela pool. Pühajärvest saab alguse Väike Emajõgi. Järv on piklik ja 290,7 ha suuruse veepeegliga. Saartega on pindala kokku 298,3 ha. Järv asub 115 m kõrgusel merepinnast ja selle suurim sügavus on 8,5 m. Järves on rohkesti allikaid. Pühajärve väljavool toimub järve lõunaosas, kus asub Väikse Emajõe lähe (Vikipeedia. Pühajärv, 2015). Pühajärves on arvukalt lahtesid ja poolsaari. Saartest asuvad põhjaosas kahest saarest liitunud Sõsarsaared, lõunas Kloostrisaar, Suur Lepasaar ja Väike Lepasaar. Pühajärv on üsna hea läbivooluga (vesi vahetub 13 kuu jooksul)
annaabi.ee 
