Kirjutas ka följetone, millest tuntud "klounid ja faunid", kus ilmneb Gailiti tollane teravalt kriitiline, ilusõnalisuse vastane hoiak, eriti salvav on ta Underi luule vastu. Novellikogud Idioot, Vastu hommikud ja Ristisõjad tähistavad G kõrgtaseme saabumist. Novellilooming on nüüd rahunenum. Realismi ta siiski välja ei jõudnud, vaid jäid tugevalt romantiliseks kirjanikuks. Ent tema novellid muutuvad nüüd psühholoogiliselt veenvateks, sügav sisseelamine tegelase siseellu on edastatud G-le omase värvikusega. G püsiv ühik novell. Selgete vastandpaaride esitamine. Voolav ja päikeseline jutustamisstiil ja värvikate tegelaskujude loomine. 10. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44. Naturalismi ja agulirealismi esiletõus. August Jakobson romaaniga "Vaeste-Patuste alev", milles hakati tagantjärele nägema naturalistlikku agulielu ja töölisklassi olelusvõitlust kujutava kirjandussuuna algust
Kirjutas ka följetone, millest tuntud “Klounid ja faunid”, kus ilmneb Gailiti tollane teravalt kriitiline, ilusõnalisuse vastane hoiak, eriti salvav on ta Underi luule vastu. Novellikogud „Idioot“, „Vastu hommikut“ ja „Ristisõjad“ tähistavad Gailiti kõrgtaseme saabumist. Novellilooming on nüüd rahunenum. Realismi ta siiski välja ei jõua, vaid jäi tugevalt romantiliseks kirjanikuks. Tema novellid muutuvad nüüd psühholoogiliselt veenvateks, sügav sisseelamine tegelase siseellu on edastatud Gailitile omase värvikusega. Gailitile on omane püsiv novellide kirjutamine, kus ta esitab selgeid vastandpaare. Talle on omane voolav ja päikeseline jutustamisstiil, värvikate tegelaskujude loomine. Gailit on uusromantik, mis on erandlik teistega võrreldes. Kui kirjandus liigub realismi poole, on tema romantik. Gailiti kõrgaeg on 1920ndate keskel, samal ajal mis teistelgi. Kõrgaeg kestab 20a.
subjektiivne interpreteerimine tajumisel, sageli toimub see poolteadlikult, automaatselt; on lähedane intuitsioonile, mis ei pruugi õige olla, kuid teisalt võib anda üllatavalt täpseid tulemusi. KA efektide lähtekohtadeks on: (1) inimesed ei piirdu üksteist tajudes välisel vaatlusel saadud andmetega ning püüdlevad põhjuste väljatoomisele ja järeldustele tajuva isiksuse omaduste kohta; (2) kuna välise vaatlusega saadud andmestik on tavaliselt sisukateks ja veenvateks ostusteks ebapiisav, omistab vaatleja jälgitavale tõenäolised käitumise põhjused ja isiksuseomadused; (3) selline interpretatsioon mõjustab oluliselt vaatleja/hindaja enda käitumist. Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. 39
interpreteerimine tajumisel, sageli toimub see poolteadlikult, automaatselt; on lähedane intuitsioonile, mis ei pruugi õige olla, kuid teisalt võib anda üllatavalt täpseid tulemusi. KA efektide lähtekohtadeks on: (1) inimesed ei piirdu üksteist tajudes välisel vaatlusel saadud andmetega ning püüdlevad põhjuste väljatoomisele ja järeldustele tajuva isiksuse omaduste kohta; (2) kuna välise vaatlusega saadud andmestik on tavaliselt sisukateks ja veenvateks ostusteks ebapiisav, omistab vaatleja jälgitavale tõenäolised käitumise põhjused ja isiksuseomadused; (3) selline interpretatsioon mõjustab oluliselt vaatleja/hindaja enda käitumist. Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat 16 informatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. Identifikatsioon teise inimese mõistmine ja tema käitumise interpreteerimine temaga
On see tulenev koomikust või Marist? - Kas ta naerab alati teda vaadates? - Kas teised naeravad teda vaadates? - Kas ta naerab ainult teda vaadates? Millised vastused peaksid olema “jah”, et tegemist oleks eksternaalse põhjusega ehk koomikuga? õige vastus- kõik 3 peavad saama jaatava vastuse. Põhjuste omistamine Kausaalse atributsiooni teooria (Heider, 1958; Kelley, 1967; Jones ja Nisbett, 1972 jt) - välisel jälgimisel saadud teabest tavaliselt ei piisa veenvateks järeldusteks ja seepärast rakendatakse tõenäosus-printsiipi. - Inimesed ei piirdu teise inimese tajumisel ainult jälgimisega, vaid püüavad otsida põhjusi ja järeldusi teha. -Teise inimese käitumise tõlgendamine, talle teatud omaduste omistamine mõjutab oluliselt ka vaatleja enda käitumist. Fundamentaalne atributsiooniviga (Ross, 1977) - kalduvus omistada käitumise põhjusi isiksuslikele aspektidele (Internaalsed faktorid,
annaabi.ee 
