surumiseks 2) Vastavalt võimalustele vahetatakse massaaži tegijat väsimisel 3) Loeb surumise kordi valju häälega 4) Jälgib südame rütmi monitorilt Hingamise eest vastutaja: 1)Hoolitseb efektiivse ventilatsiooni eest 2)Kompleb pulssi unearterilt 3) Intubeerib 4) Vajadusel puhastab hingamisteed (aspiraatoriga või ilma) Ravimite eest vastutaja: 1) Kindlustab õige infusioonivedeliku (Ringer või 0,9% NaCl) valiku 2) Kindlustab veenitee 3) Abistab intubeerimisel 4) Jälgib infusioonivedeliku tilkumist 5) Paneb valmis süstlasse Adrenalin 1mg (kui eelmine on kasutatud, paneb valmis kohe uue), manustab ravimeid vastavalt arsti korraldusele 6)Täidab elustamisblanketi, jälgib aega tüsistused elustamisel 1) roidemurrud (pneumo-, hemothoraks, paradoksaalne segment roiete või rinnaku murrust) 2) ventileerimine makku (ebaõige AMBU kasutamine, vale
infusioonraviks. (Koidla jt 2005: 10). 4. Vigastuse risk on seotud fistli paigaldamisega ja infektsioonidega. Õde peab jälgima patsienti et märkima ja ära tundma varajaseid probleeme, hindama patsiendi seisundit.Kindlasti peab jälgima kätehügieeni nõudeid ja fistli punkteerimise piirkondi infektsiooni tunnuste 5 osas.Veeniteed võib nimetada ka dialüüsipatsientide ,,eluliiniks". Hoolitseda veenitee eest, seda jälgida ja säilitada.Õe töö aitab võimalikult vara avastada tüsistusi ning vältida komplikatsioone. Seda saavutatakse veenitee korrektse hooldamise, dialüüsiaegse monitoringu ning efektiivsuse hindamisega. (Koidla jt 2005: 11). Arteriovenoosne fistel (AV Fistula) 6 3. PATSIENDI VERERÕHU MÕÕTMINE Jätkad läbivaatust ning näed, et abiõde tuleb patsiendil vererõhku mõõtma ning asetab
pulss puudub ja hingamisseiskus pärast 30-60 sek. Asüstoolia põhjused: tahhüarütmiate ja vatsakeste fibrillatsiooni järgselt, hüpoksia, elektrolüütide tasakaaluhäired (hüper- ja hüpokaleemia), MI, atsidoos, toksiinide- või ravimmürgistus, hüpotermia, kopsuarteri trombemboolia, tamponaad, trauma (Taaselustamine kliinilisest surmast 2010). Asüstoolia ravi · ABC, O2 · EKG monitori kontroll · Veenitee, trahhea intubatsioon · Adrenaliin 1 mg iga 3-5 min tagant, · Atropiin 1- 3 mg · S. Natriumi bicarbonati (Taaselustamine kliinilisest surmast 2010). Millal elustamisvõtted lõpetada? · Elustada kuni püsib VF/VT 12 · Asüstoolia on kestnud üle 20 min taaspöörduvate surmapõhjuste puudumisel ja ACLS võtete kasutamise korral (individuaalne lähenemine)
4 Ravi febriilsete krampide puhul: Vabad hingamisteed: patsient panna küliliasendisse vältimaks aspiratsiooni hingamisteedesse ja kõri sulgumist Medikamentoosne ravi: Diazepam (rectal tube) rektaalselt : alla 10 kg kaaluvatele lastele 5mg üle 10 kg kaaluvatele lastele10 mg Veenitee (i/v diasepaami annus 0,25-0,5 mg/kg, mitte kiiremini, kui 2 mg/min) Ettevaatust!! - veenisisene manustamine võib anda hingamisseiskuse ja vererõhu languse! Monitorjälgimine Kehatemperatuuri alandamine, kui kramp möödunud. Kui krambid ei kupeeru pärast diasepaami manustamist ja kujunemas on epileptiline staatus, siis kasutada midasolaami (Dormicum 5 mg/ml) i/v: 6 k 5 a 0,05-0,1 mg/kg (koguannus ei tohi ületada 6 mg
Uuringud 1. Monitori ühendamine patsiendiga või pidev südame töö jälgimine EKG-monitori kaudu 2. EKG ehk südamefilm, ka V4R-lülitus vajalik 3. Algul mõõda vererõhku sageli: a. Nitroglütseriin alandab vererõhku b. Vererõhk ei tohi langeda allapoole 90/60 taset 4. Mõõda uriinikogused: a. Peegeldavad südame jõudlust ja selles toimuvaid muutusi 5. Loe hingamissagedust Ravi 1. Veenitee rajamine: soolalahus, mitte suhkrulahust 2. Kiire valuravi: 4-6mg morfiini iv, vajadusel lisaks 4mg 5-minutiliste vahedega iv 1-3 korda 3. Patsiendi rahustamine ja julgustamine: mida tehakse ja miks. Ravim: diasepaam 4. Atsetüülsalitsüülhape 250mg närimis- või kihiseva tabletina. Kontrolli, et poleks aspiriiniallergiat ega astmat 5. Nitroinfusioon ehk iv-nitroglütseriini-infusioon vastavalt arsti poolt määratud doosile 6
.......................................................................... 800 51.8.1. Südamestimulaator ehk kardiostimulaator ................................................................ 800 7 51.8.2. Vagusnärvi stimuleerimine........................................................................................ 802 51.9. Parenteraalne ja enteraalne ravimite manustamine ........................................................... 804 51.9.1. Perifeerne veenitee ..................................................................................................... 804 51.9.2. Alternatiivsed veeniteed ............................................................................................. 809 51.9.3. Perifeerse veenitee alternatiivid ................................................................................. 810 51.9.4. Veenisisene ravimite manustamine, infusioon .........................................................
annaabi.ee 
