vatsakestest veresoontesse. 18.Südamevatsake-südame osa koja ja veresoonte vahe, surub vere soontesse. Jaguneb paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Parem vatsake saab hapnikuvaese vere ja viib selle kopsuveeni. Vasak vatsake saab hapnikurikka vere ja viib selle arterisse. 19.Arter-veresoon, mis viib hapnikurikast verd südamest kudedesse. 20.Veen-veresoon, mis viib hapnikuvaest verd kudedest südamesse. 21.Kapillar-kõige peenem veresoon, mis varustab kudesid hapnikuga ja ühenda arterit veeniga. 22.Vereringe-südamest ja veresoontest koosnev süsteem, mis varustab kogu keha kudesid verega. Jaguneb suureks ja väikseks vereringeks. 23.Punane vererakk-kettakujuline, elastne rakk, millel puudub tuum, sisaldab rohkelt hemoglobiini. Transpordib hapnikku. 24.Hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib hapnikku. 25.Valge vererakk-värvitu tuumaga rakk, on liikumisvõimeline. Võitlevad võõrmikroobidega ja võõrkehadega. 26
vääte. Veenisüsteemis eristatakse pindmist ja süvaveenisüsteemi. Pindmise veenisüsteemi moodustavad lihasfastsiast pindmisemal olevad veenid, mis koguvad vere nahast ja selle aluskoest ning suunavad selle süvaveenisüsteemi. Olulisemad pindmise veenisüsteemi harud on suur safeenveen (v. saphena magna), mis ühineb reieveeniga kubemeligamendist allpool reie eespinnal, ning väike safeenveen (v.saphena parva) , mis sääre tagapinnal põlveõndlas ühineb põlveõndla veeniga. Lisaks ühendavad pindmisi veene süvaveenidega ühendusveenid, mille kaudu pääseb osa pindmisest veeniharude verest süvasüsteemi reie keskmises kolmandikus ja säärel. Ühendusveenid on pindmiste veenide erinevaid harusid või erinevaid süvaveeniharusid ühendavad veenid. Süvaveenideks peetakse kõiki lihasfastsia alla jäävaid ja artereid saatvaid veene. 1.2 Veenilaiendite tekkepõhjused ja soodustavad faktorid Veenilaiendite tekkepõhjused on erinevad
aju!) lestmete vahel ja neid nimetatakse urgeteks (sinus); need ühinevad järjest, lõpuks koljuõõnest väljub veri kägimulgu (foramen jugulare) kaudu – siit algab sisemine kägiveen (v. jugularis interna), mis jookseb kaelal ühise unearteri kõrval! -välimine kägiveen (v. jugularis externa) jookseb kaelal naha all, kogub vere näost ja kaelast; -Sisemine ja välimine kägiveen (+ mõned väiksemad) ühinevad rinnaku-rangluu liigese taga sama poole rangluualuse veeniga, ühinemiskoht on venoosnurk (angulus venosus). B. Ülajäseme veenid: -ülajäseme arterite kõrval olevad saateveenid kannavad samu nimesid, mis arteridki; -Samal ajal on ülajäseme nahaaluskoes tihe pindmiste veenide võrk, millest moodustub 2 suuremat veeni – a) peamine veen (v. cephalica) - lateraalküljel ja b) põhimine veen (v. basilica) – mediaalküljel; nende vaheline anastomoos on küünra keskpidine veen (v. mediana cubiti), mis on kõige tavalisem vere
A) Pea ja kael: aju suured veenid on aju kõvakelme lestmete vahel ja neid nimetatakse urgeteks; need ühinevad järjest, lõpuks koljuõõnest väljub veri kägimulgu kaudu siit algab sisemine kägiveen, mis jookseb kaelal ühise unearteri kõrval välimine kägiveen jookseb kaelal naha all, kogub vere näost ja kaelast sisemine ja välimine kägiveen ühinevad rinnaku-rangluu liigese taga sama poole rangluualuse veeniga, ühinemiskoht on venoosnurk B) Ülajäseme veenid peamine veen õlavarre lateraalküljel põhimine veen õlavarre mediaalküljel nende vaheline anastomoos on küünra keskpidine veen, mis on kõige tavalisem vere võtmise ja veenisüstide tegemise koht C) Rinnapiirkonna veenid rindkere tagaseinal koguneb veri kahte veeni paaritu veen paremal ja poolpaaritu veen vasakul need ühinevad ja suubuvad lõpuks ülemisse õõnesveeni
Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks. Ülemine noolurge, alumine noolurge,korgasurge, ülemine ja alumine kaljuurge, sirgurge, ristiurged, sigmaurge. Kuklasse koguneb urgete kokkuvool (kõik urked suubuvad sinna), kõik urked aga omakorda suubuvad sisemisse kägiveeni, see omakorda aga rangluualuse veeniga ühinedes moodustab ülemise õõnesveeni. Vere äravool ajus on väga hea. 129) Lümfi mõiste-lümfikapillaaridesse kogunenud koemahl. 130) Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnalümfijuha (lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse) Lümf liigub mööda lümfikapillaare, mis hiljem kogunevad suuremateks lümfisoonteks, mis omakorda moodustavad lümfijuhad. Lümf läbib oma teel ainult ühte lümfisõlme, kus ta rikastub
Veenidest mis asetsevad peaaju sisemuses ja pinnal koguneb venoosne veri aju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse (urge), mis on alati avatud. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks. Ülemine noolurge, alumine noolurge,korgasurge, ülemine ja alumine kaljuurge, sirgurge, ristiurged, sigmaurge. Kuklasse koguneb urgete kokkuvool (kõik urked suubuvad sinna), kõik urked aga omakorda suubuvad sisemisse kägiveeni, see omakorda aga rangluualuse veeniga ühinedes moodustab ülemise õõnesveeni. Vere äravool ajus on väga hea. 63 Lümfi mõiste-lümfikapillaaridesse kogunenud maomahl. 114) Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnalümfijuha (lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse)? Lümf kui rakkude vahel olev koevedelik koguneb lümfikapillaaridesse, siis nimetatakse seda lümfiks. Lümf liigub mööda lümfikapillaare, mis hiljem kogunevad
Veenidest mis asetsevad peaaju sisemuses ja pinnal koguneb venoosne veri aju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse (urge), mis on alati avatud. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks. Ülemine noolurge, alumine noolurge,korgasurge, ülemine ja alumine kaljuurge, sirgurge, ristiurged, sigmaurge. Kuklasse koguneb urgete kokkuvool (kõik urked suubuvad sinna), kõik urked aga omakorda suubuvad sisemisse kägiveeni, see omakorda aga rangluualuse veeniga ühinedes moodustab ülemise õõnesveeni. Vere äravool ajus on väga hea. Lümfi mõiste-lümfikapillaaridesse kogunenud maomahl. 114) Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnalümfijuha (lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse)? Lümf – kui rakkude vahel olev koevedelik koguneb lümfikapillaaridesse, siis nimetatakse seda lümfiks. Lümf liigub mööda lümfikapillaare, mis hiljem kogunevad suuremateks lümfisoonteks, mis omakorda moodustavad lümfijuhad
annaabi.ee 
