Jõe kaldalt vaatades, tundub see koht väga vaikseks, kui aga mõni part või luik sinna kohta jõuab, kistakse ta kohe vee põhja. Arvatakes, et seal on näkk, kes alatasa hingi püab. 2.2. Turism Võhandu jõe piirkonnas tegutsevad mitmed turismiteenust sh majutust ja toitlustust pakkuvaid ettevõtjad (Tiina Köök Süvahavva loodustalus, Pinnamäe puhketalu, Saarjärve puhkemaja, Maasikatalu). Pakutakse mitmeid erinevaid võimalusi puhkamiseks, milleks on loodusturism, hobumatkad, veematkad, rajatud on matkarada. Turismiobjektidest on tuntumad Viira veski ja Süvahavva veski. Võhandu jõgi on üks parimaid kanuujõgedest Eestis. Kokkuvõte Võhandu jõe ääres saab nautida puutumatut loodust, pidada piknikku, püüda kala. Võib veeta aktiivset puhkust kanuu sõites või hoopis kasutada võimalust uurida ajalooluseid paiku. Kasutatud kirjandus 1. Arvi Järvekülg "Eesti Jõed", Tartu 2001; 2. Aino Kallas, "Põha jõe kättemaks", Tallinn, 1984; 3
sõltumatust. Vaatamisväärsusi ja tegevusi Nepalis Mägimatkad Annapurna, Sagarmatha (Everest, Cho Oyu), Langtang jne piirkondades; Lumbini (arvatav Siddhartha Gautama sünnikoht); Jooga ja meditatsioon (põhiliselt Kahtmandu orus); Kathmandu ja Bhaktapur (oma sajandite vanuse arhitektuuri ja kultuuriga); Rahvuspargid (Bardia, Chitwan) rikkaliku looma ja linnuriigiga (s.h tiigrid ja ninasarvikud); Veematkad (süsta, parve) Sun Kosi jõel. Ring ümber Annapurna 8091 m. Nepal Olümpiamängudel Nepallased võistlesid 2008. aasta olümpiamängudel, mis toimusid Pekingis. Riik oli esindatud kaheksa võistlejaga, kes võistlesid kergejõustikus, judos, ampumisesta ujumises ja taekwondos. Paremaid tulemusi saadi: Tõstmises 69kg ja tõmbamises Kamal Bahadur Adhikari , tema tulemus tõstmises oli 114kg , 28. koht ja tõmbamises sai ta 154kg , 22. koht kokku 268 kg ja 22
Kõrtsihoone meenutab tüüpilist talutaret. Mahtra sõja ajal oli just kõrts just see koht, kuhu tuldi nõu ja abi saama. Kõrtshoone on Mahtra Talurahvamuuseumi filiaal ja seal korraldatakse tihti rahvakalendri tähtpäevi ja nt leiva küpsetamise päevi jms. LÕUNA-EESTI TURISMIREGIOON Tartu maakond 1. Luunja Hobuse monument, roosiaed, mõisapark ja karjalaudad (18-19saj), Lastelaulupeokivi 2. Emajõe Suursoo Kavastus, jalgsi- ja veematkad, keskus väljapanekutega, loodusõpe 3. Kambja koorilaulu häll, esimesi hariduskeskusi. Kambja kirik, Suure-Kambja mõis. 4. Tõravere(Tartu) Observatoorium stellaarium, külastused astronoomiahuvilistele, teadustöö 5. Elva suvitus, Verevi, Arbu mänd, VVVS, külastuskeskus ajaloolises raudteejaamas Põlva maakond 1. Taevaskoja Suur-Taevaskoja 24m kõrgune liivakivisein, Väike-Taevaskoja liivakivipaljand. Emaläte, Neitsikoobas
matkakoolitus, ürituste majutus 4) Loodusturism OÜ – erinevad matkad (fotomatk, räätsamatk, kanuumatk jne) 5) City Bike OÜ – Linnatuurid jalgrattal, hommikune jooksutuur Tallinnas, rühmajooksud gruppidele, rattatrenn maanteel või metsas, rühmatreening koostöös 21CC Triatloniklubiga 6) OÜ Puhka looduses – metsarestoran, kanuumatkad, tõukeratta-ja kelgumatkad, rabamatkad, veematkad 7) Aktiivne puhkus (Puhka Aktiivselt OÜ)- jetisafarid, kaatrisõidud, süstamatkad, mägimatkad jne 8) Kagureis OÜ – Tellimusreisid (talutuur, päikesereis, ringreis rohenäppudele jne) 9) OÜ Veetee – kanuumatkad, rafting 10) Õnnela – majutus, räätsamatkad, tõrvikumatkad, taimematkad, jalgrattamatkad jne 29. Nimeta vähemalt 10 Eestis pakutavat loodusturismi toodet ja ettevõtjaid, kes neid pakuvad.
Mahtra Rahvaülikool Mahtra soostikus Matkad.ee Matkaexpert Niinsaare matkakeskus Virumaal Pystkojamatkad.com Raudsilla matkakeskus Lahemaal Reimann Retked Kõrvemaal Tammemäe talu Jõgevamaal Tori matkakeskus Soomaal Seikleja.com üle Eesti Soomaa,com Soomaal Säkna Rehi Võrumaal Varjul külalistemaja Raplamaal Veelaager Soomaal Veematkad Kõrvemaa, Emajõ Suursoo Viruna talu Võllaraba 7. Soode kaitse 7.1. Soode kaitset põhjustavad asjaolud Soode säilitamise ja kaitsmise põhjused (Valk, 1995): · sood on puhta vee reservuaarid (eriti sooveekogud ja laugastikud veelahkmesoodes) · filtreerivad õhus saastunud sademetevett · reguleerivad looduslikku äravoolu · turvas sisaldab bioaktiivseid aineid, mille kasutussfäär laieneb (turba kasutamine küttena ja
ühtlased. - Matkagrupp liigub ühtlaselt, et vältida ootamisel tekkivat külmetust. Grupi jagunemine on ohtlik! - Matkale on soovitatav kaasa võtta suuskade remondivahendid. - Jaheda ja tuulise ilma puhul kasutada näomaski, ereda päikesepaistelise ilma korral lumepimeduse vältimiseks kaitseprille. - Veekogudel liikumisel veenduda jääkatte kandvuses. NB! Suusamatku ei korraldata tugeva tuule ja temperatuuri puhul alla -15° C. VEEMATKAD Matka kestus 11-12 a 13-14 a 15-16 a 17-18 a ühepäevased 12 km 18 km 22 km 25 km mitmepäevased 30 km 60 km 120 km 250 km 3 päevaga 5 päevaga 8 päevaga 15 päevaga 168 - Süstaga vastuvoolu liikumisel vähendatakse päevateekonda poole võrra. - Kõigil veematkajail peaks olema omandatud ujumisoskus ning vastavalt veesõiduki liigile kas aerutamis- või sõudeoskus.
annaabi.ee 
