maastikukaitsealadeks. Programmialad on alad, millel on eri reeglid kehtestatud, et mingi probleemiga toime tulla (Pandivere veekaitseala) Projektid Eestimaa Looduse Fond rahastab ja viib läbi Eestis loodus- ja keskkonnakaitsealaseid projekte (guugeldasin selle, et midagigi öelda oskaks). Rahvusvahelised kokkulepped Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Helsingi konvetsioon (Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse), Ramsari konventsioon (veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse), Washingtoni konventsioon (kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike). 6) Keskkonnakaitse Rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. 7) Agenda 21, Eesti keskkonnastrateegia 2030, Ärhusi konventsioon, Säästev Eesti 21, Eesti kui teadmusühiskond.
muundub otseselt soojuseks; c) 23% kulub aurumisele ja sademetele; d) 0,2% läheb üle tuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus. Ramsari konventsioon linnud, märgalad, Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis, ja jõustus 1975. 2007 ühinenud 157 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. (veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. 3.variant Keskkonnakaitse - meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Autotroofid e
mitmekesisuse konventsioon. Peamine sisu, eesmärk. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks. Eesti liitus 12. juuni 1992 Ramsari konventsioon Ramsari konventsioon (ka veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. Konventsiooni tekst koostati ja võeti vastu Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971 ning see jõustus 21. detsembril 1975. Eesti jaoks jõustus konventsioon 29. juulil 1994. Washingtoni konventsioon ehk CITES
Neljandaks peavad rikkad riigid tagama, et vahendid jätkusuutliku arengu tagamiseks jõuaks ka vaesemate riikideni. Ainult bioloogilise mitmekesisuse, maakasutuse ja kliima alane jutluse pidamine siin ei aita. Rikkad riigid on tavaliselt küll heldelt oma abi lubanud, kuid kohale on sellest jõudnud märksa vähem. (Sepp 2010) 7 Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped Üheks tähtsamaks on Ramsari (1971) konventsioon – veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgaladesäilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. Konventsiooni täielik pealkiri on Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. Konventsioon sõlmiti Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971ning see jõustus 21. detsembril 1975
Loodusturismis tarbitakse looduslikke ressursse, mis asuvad sageli looduskaitsealadel. Looduskaitsealadel säilitatakse loodusväärtusi, mille pakkumisest on loodusturism huvitatud. 27. Kuidas loodusturismiga suhestuvad järgmised õigusaktid või määratlused: IBA, Ramsar, CITES, Natura 2000, Green Key, EHE? ● IBA (BirdLife International-i rahvusvaheliselt tähtsad linnualad) – kaitseb linde ● Ramsari konventsioon (ka veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. ● CITIES - kontrollib ohustatud looma-taimeliikide illegaalset kaubandust ● Natura 2000 on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud
annaabi.ee 
