TEOREETILINE JOONIS · S.o. laeva välispinna graafiline Click to edit Master text styles kujutis, kus laevakere lõiked Second level Third level on kolmes ristprojektsioonis: Fourth level Fifth level pikilõiked (baatoksid), ristlõiked (kaared) ja rõhtlõiked (veeliinid). · Baatoksid moodustavad külje, kaared aga korpuse ja veeliinid poollaiuse. LAEVA TALASTIK · Pikitalastik · Põikitalastik · Segatalastik LAEVA SEADMED Ankruseade Rooliseade Sildumise seadmed Signaalseadmed Lastimisseadmed Päästeseadmed ANKURSEADE · Ankruseade koosneb ankrust, ankruketist või trossist ja vahendist, mis Click to edit Master text styles Second level
Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0. Suurim on veeväljasurve täislastis TL. Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides. Lasti hulka arvestatakse veetava lasti, laeva tarvete, kütuse-, vee- ja toiduvarude, laevapere liikmete ning reisijate kaal. DW=TL0 Dedveit on kaubalaeva tähtsaim ekspluatatsiooni karakteristik. Veeliinid ja lastimärgid Veeliinid, lastimärk ja tekijoon peavad olema märgitud valge või kollase värviga tumedale pinnale või musta värviga heledale pinnale. Kõik jooned on 25 mm laiused. Veetasemete kõrgust loetakse vastavate joonte ülemiste servade järgi. Tekijoon Märgitakse miidlile ning on 300 mm pikk. Selle ülemise servaga on tähistatud koht, kus vabaparda teki ülemine osa lõikaks väljapoole pikendamisel kereplaadistuse välispinda
Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0. Suurim on veeväljasurve täislastis TL. Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides. Lasti hulka arvestatakse veetava lasti, laeva tarvete, kütuse-, vee- ja toiduvarude, laevapere liikmete ning reisijate kaal. DW=TL-0 Dedveit on kaubalaeva tähtsaim ekspluatatsiooni karakteristik. Veeliinid ja lastimärgid Veeliinid, lastimärk ja tekijoon peavad olema märgitud valge või kollase värviga tumedale pinnale või musta värviga heledale pinnale. Kõik jooned on 25 mm laiused. Veetasemete kõrgust loetakse vastavate joonte ülemiste servade järgi. Tekijoon Märgitakse miidlile ning on 300 mm pikk. Selle ülemise servaga on tähistatud koht, kus vabaparda teki ülemine osa lõikaks väljapoole pikendamisel kereplaadistuse välispinda.
Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0. Suurim on veeväljasurve täislastis TL. Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides. Lasti hulka arvestatakse veetava lasti, laeva tarvete, kütuse-, vee- ja toiduvarude, laevapere liikmete ning reisijate kaal. DW=TL0 Dedveit on kaubalaeva tähtsaim ekspluatatsiooni karakteristik. Veeliinid ja lastimärgid Veeliinid, lastimärk ja tekijoon peavad olema märgitud valge või kollase värviga tumedale pinnale või musta värviga heledale pinnale. Kõik jooned on 25 mm laiused. Veetasemete kõrgust loetakse vastavate joonte ülemiste servade järgi. Tekijoon Märgitakse miidlile ning on 300 mm pikk. Selle ülemise servaga on tähistatud koht, kus vabaparda teki ülemine osa lõikaks väljapoole pikendamisel kereplaadistuse välispinda
vaheseinte tekk. Reisilaevadel tehakse testimine enne ukse paigaldamist, veendumaks, et peab veesurvel vastu. Pealpool veeliini võivad olla paigutatud hingedel veekindlad, mis on varustatud tiftidega (pins). 46. Teoreetiline joonis (lõigete nimetused), milleks kasutatakse Laeva ehitamise esimeses järgus joonestatakse laeva plaan. Kolm üksteise suhtes risti olevat lõiget annavad ülevaate laeva korpuse joontest – baatoks, veeliinid, kaared. Külgvaatele joonistatakse baatoksid (buttock planes), need on kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel pikitasandiga paralleelsete tasanditega. Poollaiusel kujutatakse veeliine (waterplanes), mis tekivad kere lõikamisel water line- ga paralleelsete tasanditega. Kerele projekteeritakse teoreetilised kaared (transverse sections), mis saadakse keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 (vahel 10). Nende lõigete abil koostatakse teoreetiline joonis
6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem? 13. Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega? 14. Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil? 15. Mis on FWA ja kuidas seda arvutada? 16. Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt? 17. Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist? 18. Kas laeva süvise muutumisega XB muutub? 19. Kuidas määrata laeva raskuskeskme koordinaate? 20. Kuidas määrata tühja laeva raskuskeskme kõrgust? 21. Kuidas liigub laeva raskuskese lasti ümberpaigutusel? 22
13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned Õ lk 41-42. Laeva jooned, kõverjooned tekivad kui vöörist , ahtrist 1 m ära võtta. 3 tasapinda. Laev lõigatakse kihtideks, selle abil ehitatakse laev valmis. Kõik arvutused tehakse tabeli järgi, mis moodustub baatoksitest. Teoreetiline joonis, laeva välispinna graafiline kujutis. Teoreetilisel joonisel on laevakere lõiked kolmes ristprojektsioonis: pikilõiked (baatoksid), põiklõiked (kaared) ja rõhtlõiked (veeliinid). T.jle kantakse ka täävid, parda ja killujoon, umbreeling ja parrasteni ulatuvad tekiehitised. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad Joonise kõverad: mahuline veeväljasurve, kaaluline veeväljasurve, veeliini pindala raskuskeskme abtsiss, mahukeskuse B kaugus miidlist , Mahukeskuse B kaugus kiilujoonest, veeliini täitlustegur, miidli täitustegur, tonne süvise kohta ja blokktegur. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata
annaabi.ee 
