Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"veeliiklus" - 5 õppematerjali

Gabon - tutvustus
1
odt

Gabon - tutvustus

Gabonis on rannikutasandikud (20 ­ 300 meetrit merepinnast), mäed (kulmineerides 1575m kõrguse Mont Iboundjiga) ja savann idas. 2002. aastal kandis Bongo oma riigi kaardile, kui 11% riigi pindalast rahvuspargina, mis peaks seega olema suurim riigi ja rahvuspargi pindala vastavuselt. Gabonis on teed suhteliselt halvas korras, vähe on asfaltteid ja parem on liikuda osadele kaitsealadele ja piirkondadesse hoopis veeteid pidi, kuigi samas on ka veeliiklus vähe arenenud ja näeb vaid väiksemaid paate. Gaboni maavarad on magneesium, petroolium, raud, kuld, uraan ja metsad. Põllumajandus on vähe arenenud, kaupa ostetakse peamiselt sisse. Enamus sõjaväelastest on koondunud pealinna ning sõjavarustus on neil korralik. Bongot kaitsevad peamiselt valged eliitsõdurid. .

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Veeseadus
11
pptx

Veeseadus

§1. Vooluveekogu tõkestamine Vooluveekogu tõkestamiseks loetakse: 1) jõe, oja, kraavi või kanali voolusängi tõkestamist rajatisega, millega tõstetakse tehislikult looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 meetrit; §3. Maaomaniku nõusolek vooluveekogu tõkestamiseks 1)Tõkestamist kavandav isik peab saama vooluveekogu tõkestamiseks nõusoleku maaomanikult, kellele kuuluvale maale tõkestusrajatis ehitatakse või kelle maa niiskusreziimi see mõjutab. § 18. Veeliiklus § 34. Kohustused vee kahjuliku toime vältimiseks 2. Milline karistus teda selle eest ootab? § 383. Üleujutuse või veekogu veehulga lubamatu vähenemise põhjustamine karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. § 384. Vee kasutamise nõuete rikkumine karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. § 388.Joogivee müümine vastava loata karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. § 387. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuete rikkumine

Ökoloogia → Ökoloogia
72 allalaadimist
Kirjalik uurimuslik ülevaade õppeaines-Vetelvedu-Lahtine turvas
34
pdf

Kirjalik uurimuslik ülevaade õppeaines “Vetelvedu” Lahtine turvas

Sadama akvatooriumi üldpindala on 2 256 800 m². Sadama maa-ala üldpindala on 396 598 m². Sadamas suurima vastuvõetava laeva pikkus on 140 m ja laius 45 m. Suurim lubatud laius ei kehti maksimaalse lubatud süvise korral ja määratakse sel juhul igakordselt sadamakapteni poolt. Sadama süvendatud laevatee (kanali) üldpikkus on 6200 m, kanali deklareeritud sügavus veetaseme 0-seisu korral on 6,0 m ja vähim laius 45 m. Kanalis toimuv veeliiklus on samaaegselt ühesuunaline. Laevade laadimiseks kasutatakse nelja- ning ladude teenindamiseks kuute mobiilkraanat. Terminali kirjeldus Pärnu Sadamas on 20 000 kantmeetrit turvast mahutav plastist ja betoonist hiigelladu. Halli mahub korraga kaks laevatäit turvast, mis annab operaatoritele manööverdamisruumi. Olemasolevad tõstetranspordiseadmed ja ladustamisvõimalused Laadimine toimub lahtise taeva all, kuid kinniste koppadega. Lao otstes on neli ust, turvas

Logistika → Logistika
6 allalaadimist
Meie Läänemeri – kuidas tal läheb- Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta
83
pdf

Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta

Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi Suurimad saared – Saaremaa, Hiiumaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa saarestik 20.02.2017, K. Künnis-Beres Mis teeb LÄÄNEMERE eriliseks ja kaitset vajavaks? 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemere elustikku mõjutab järjest enam inimtegevus merel või meres otseselt (kalade ülepüük, veeliiklus – reisijate-,kauba- ja kütusevedu; ehitustegevus –sadamate ehitus, torujuhtmete ja kaablite paigaldus, tuuleparkide rajamine; sõjaline tegevus – õppused ja manöövrid) ja inimtegevusest maismaal kaudselt - mere valgalal elava umbes 85 miljoni inimese reovete ja asustatud alade uhtevetest tingitud mere eutrofeerumine ja reostumine ohtlike ainetega. 20.02.2017, K. Künnis-Beres HELCOM - Helsingi Komisjon Läänemere kaitset korraldab 1974.a

Loodus → Keskkond
1 allalaadimist
Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012
60
pdf

Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012

 Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega (VeeS Ÿ 6 lg 3).  Veeseadus eristab vee ja veekogu erinevaid kasutusviise ja sätestab nende suhtes erinõuded - vee kasu- tamine olmes (joogivesi); vee kasutamine tootmises; veekogu kasutamine heitveesuublana; vee-energia saamine; vooluvee tõkestamine; veeliiklus; vee kasutamine tule tõrjumiseks.  Veekasutaja on kohustatud (VeeS Ÿ 21): * kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatud nõudeid * hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekita- misest inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidele

Õigus → Keskkonnaõigus
179 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun