Keemia, Halogeenid. Mõisted: 1. Halogeenid – org. ühendid , milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. 2. Nukleofiil – vaba elektronpaariga osake, kannab negatiivset laengut. 3. Elektrofiil – tühja orbitaali ja positiivse laenguga osake. 4. Hüdrofiilsus – veelembeline 5. Hüdrofoobsus – vett tõrjuv 6. Freoonid – klorofluoroalkaan 7. Pestitsiidid – haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohu tõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismile? - vedelikud või tahked ained - hüdrofoobsed - ei lahustu vees - tihedus on suur, veest „raskemad“ Organismile on enamjaolt mürgised, need on narkootilise toimega. Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi
paranevad vee niisutus- ja puhastusomadused, eemaldavad ja lõhestavad mustust, takistavad mustusel kinnituda tagasi pinnale Tensiidid jaotatakse sünteetilisteks ja looduslikeks. Tensiidide osakese (molekuli) üks ots on hüdrofiilne (veelembeline) ja teine ots hüdrofoobne (vett-tõrjuv). Hüdrofiilne ots kinnitub vee pinnale vee molekuli külge. Hüdrofoobne ots kinnitub mustuse külge. Nii tõmbavad tensiidi molekulid mustuse pinnalt lahti ja viivad pesulahusesse. Protsessile aitab kaasa mehhaaniline töö. Detergendid On sünteetilised pindaktiivsed ained, mida kasutatakse peamiselt sünteetilistes
muredega ja asjad sujuvad paremini. Üldjuhul luban ma endale mõne tunni nädalas aega, et olla looduse rüppes ja lihtsalt lõõgastuda. See tunne on nauditav, kui me seda vaid ise soovime. Üheks minu suurimaks looduselamuseks on kindlasti Peipsi järveääres käik. Kuigi ma ei ela peipsist just teab kui kaugel ja käin seal vähalt korra kuus- vahel pikemalt puhkamas, vahel lihtsalt möödasõites korraks peatudes. Kuna ma olen suhteliselt veelembeline inimene, siis mulle väga meeldib seal. Vesi on mu kirg, mitte et ma tahaks ujumas käia pidevalt, aga rannas jalutamine või kasvõi sillalt mõnda väiksemat jõge vaadates jääb mu pilk alati seisma. Ma usun, et ma ei ole kindlasti ainuke inimene, kes armastab oma pilgu suunata kaugusesse, mida üldjuhul vesi pakub. Peipsi äärne ala on eriti ilus, enamus kohti on suhteliselt korda tehtud, nii et midagi sima riivavat ei ole. Vee kohin ja lõputu kaugus muudavad selle
respiraator, pinnad loputada, vajadusel neutraliseerida, tuulutada NB! Ohud: võib kahjustada emailitud, kroomitud, nikeldatud pindu, vuugivahesid. TAGASI SISUKORDA EELMINE TENSIIDID Puhastusainete põhikomponendid Tensiidide üks ots on hüdrofiilne (vett-tõrjuv), teine hüdrofoobne (veelembeline) Tensiididel e. pindaktiivsetel ainetel on kolm ülesannet: - alandavad vee pindpinevust - aitavad mustust eemaldada st on "vahelüliks" mustuse ja vee vahel - takistavad mustuse tagasisadestumist pinnale TAGASI SISUKORDA EELMINE TENSIIDID Alandavad vee pindpinevust. Tensiidid kinnituvad vee pinnale. Hüdrofiilne ots hoiab kinni
Vaskuss on elussünnitaja, kes on kohati tavaline (Setumaal, Hiiumaal). See liik asustab Eestis eelkõige palumetsasid, mille sambalarindes on arvukalt selgrootuid, millest toituda. Vaskuss pole mürgine, kuid murrab enesekaitseks saba nagu teisedki sisalikud (autotoomia). Seepärast tasub tema kättevõtmisega ettevaatlik olla, et loomale mitte haiget teha. Video – vaskussi paljunemine http://www.arkive.org/slow-worm/anguis-fragilis/video-09a.html Maod Nastik: Veelembeline küllatki suur madu (täiskasvanud looma kehapikkus võib olla poolteist meetrit). Nastiku pea külgedel asuvad kollakad laigud. Nastik asustab niiskeid elupaiku ja on kohati tavaline. Nastik ei ole mürgine. Nastikud munevad oma munad näiteks kompostihunnikutesse, adruvallidesse jms kohtadesse, kus orgaanilise materjali lagunemisel tekib soojust. Video – nastik puu otsa ronimas http://www.arkive.org/grass-snake/natrix-natrix/video-06b.html Video – nastik maismaal ning vees http://www
biokeemikilste protsesside katalüsaatori ülesannet lenduvad elemendid: C, O, H, S tuhaelemendid: Ca, Mg, K, P, Fe taimetoitained: nim molekule, anioone ja katioone, millena toiteelemendid taime sisenevad mügarbakter: esinevad mullas õhulämmastiku sidujana mükoriisa: on kõrgemate taimede ja seente kooseluvorm, mille korral taim saab seenelt vett, mineraalaineid ja vitamiine, ning seen taimelt süsivesikuid. Kolloid - pihustunud faasina esinev aine Hüdrofiilne - veelembeline Hügrofoobne - vetthülgav Koagulatsioon - kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks Neelamisvõime - mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid mehaaniline neelamisvõime mulla omadus pidada kinni tahkeid osakesi, mille läbimõõt on pooridest suurem füüsikaline neelamisvõime tingib mullaosakeste pinnaenergia positiivne neeldumine neelduvad pindpimedust vähendavad ained
interaktsioonidest. Voolamiseks peavad saama molekulid vabalt liikuda, nendevahelised tõmbejõud toimivad aga vabale liikumisele vastu. Tugevamate interaktsioonidega vedelikud on viskoossemad. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep). Pindaktiivsed ained on pika süsinikahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm, näiteks karboksüülrühm (-COOH), sulforühm (-SO3H). Üks ahela ots on vett tõrjuv (hüdrofoobne), teine veelembeline (hüdrofiilne). Märgumine ja kapillaarsed nähtused Vedelikutilga käitumine kolme faasi piirpinnal on määratud pindpinevusjõudude vahekorraga. Märgumise ulatust iseloomustab äärenurk , mis moodustub faaside piirpinna ja tilga puutuja vahel. · Märguvad pinnad -hüdrofiilsed pinnad (ioonvõrega mineraalid - silikaadid, sulfaadid, metallioksiidid ja hüdroksiidid). Kui vedelik märgab pinda, tõuseb ta kapillaarides ja poorides üles
annaabi.ee 
