Uurimisalust sõltuvust nimetatakse Hooke'i seaduseks ning tema graafik on alati deformatsioonile vastupidine. 5. Kummipaela jäikus sõltub keha materjalist, kujust. Töö käik: 1. Sidusin kummipaela külge kilekoti ning kinnitasin selle kapile. Kinnitasin kummipaelale nööpnõela, millest sai tulevane osuti. Kleepisin kapile pabeririba. Ajal, millal kott veel tühi oli märkisin paberile tulevase skaala nullpunkti. 2. Hakkasin kilekotti täitma kindlate veekogustega, iga kord 100 g ning märkisin skaalale iga osutinäidu peale vee lisamist. Vee mass (ml) Kaugus 0-st (cm) 100 0, 2 200 0,5 300 1,1 400 2,0 500 2,9 600 3,9 3. Vee lisamise lõpetasin 600 ml juures, sest kummipael ei veninud enam. (Kummi elastsuspiirkond oli ammendatud) 4. Tühjendasin kilekoti veest ja määrasin keha massi (telefon), mis oli ~ 125 g. 5.
• Aseta tundmatu keha niidi abil veesoojendajasse (nii, et keha ei puutuks kokku anumaga) ning oleks täielikult vees. • Lülita sisse veekeetja ning oodata kuni vesi läheb keema. • Tõsta tundmatu keha veekeetjast kalorimeetrisse. • Jälgi kalorimeetri temperatuuri kuni kalorimeetri, seal oleva vee ja tundmatu keha temperatuur ühtlustuvad (termomeetri näit ei tõuse enam oluliselt minuti jooksul) ning fikseeri temperatuuri näit. • Korda katset erinevate veekogustega vähemalt viis korda. Andmete analüüs • Täida praktikumi protokoll mõõtetulemustega. • Leia tundmatu keha erisoojus. • Miks katsete erisoojused on erinevad? • Kas mõne katse tulemusena saadud erisoojus on teistest oluliselt erinev? • Leia erisoojuste keskmine. • Leia tabelist, mis materjalist võiks keha olla? • Mis mõjutas Sinu arvates katsetulemusi? Kalorimeetri tööpõhimõte Kalorimeeter on isoleeritud süsteem, kus keemilise reaktsiooni soojusefekti
Plaatsustegur: Katse koosneb kahest sõelumisest. Kasutades katsesõelu jagatakse esmalt fraktsioonideks ja sõelutakse iga fraktsioon eraldi. Arvutatakse kui kõiki varbsõelu läbinud terade mass protsentides katsetatud materjalikoguse üldisest kuivast massist. Proctor katse liivadele: Tihedusvorm valitakse D suuruse järgi. Valmistatakse erineva veesisaldusega seguportsjonid iga portsjoni tihendatakse ÜKS kord kolme kihina. Iga proov segatakse erinevate veekogustega- nt liiva ja kruusa puhul sobib veesisaldus 4..6%. Jämetäitematerjal: ülemine mõõde D on väiksem või võrdne 32mm ja alumine mõõde on suurem või võrdne 2mm. Peentäitematerjal: D on väiksem või võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt o,063 mm avadega sõelale jäävatest teradest. Fraktsioneeritud täitematerjal kas peen või jäme bituumen (nafta varud, looduslik asfalt, gilsonit, põlevkivibituumen,
Võtan kaks 1,5ml- tuubi ning pipeteerin mõlemasse 1,55ml lahust. Pipeteerin alles jäänud lahuse 200µl kaupa PCR plaadi aukudesse. Tulemus: Sain 7,5 auku täidetud, kuigi oleks pidanud jätkuma 12 tuubi jaoks. Viga tuli sellest, et detergenti pipeteerides jäid sisse õhumullid, mida tegelikkuses ei oleks tohtinud seal olla. II HARJUTUS Eesmärk: Õppida silma järgi hindama pipeteeritava koguse mahtu. Materjalid: Erinevate veekogustega tuubulid Töö käik: Esimeses tuubulis on 200µl Hinnata silmaga, mis kogused on järgnevates tuubulites. Tulemused: Minu arvatud Tegelik 200 µl 170µl 150µl 120µl 100µl 80µl 500µl
Lahust jätkus 10 augu jaoks. Järeldus: lahust pidi jätkuma 12 augu jaoks, kuna pärast eppendorfi pipeteerimist jäi 5,5 – 2 ∙ 1,55 = 2,4 ml lahust. Ja kui pipeteerida 200 μl (0,2 ml) kaupa, pidi olema täidetud 2,4/0,2 = 12 augu. Viga võiks tulla ebatäpsest esialgse lahuse pipeteerimisest ja kindlasti sellest, et detergendi lahus kipub vahutama, seda ei saa pipetti siis enam päris õiget mahtu. Silmamõõt Vajalikud materjalid: erinevate veekogustega eppendorfide rida (strip) – 8 tk Töö käik: 1. Hindasin silmaga mitu μl vett igas tuubis Minu tulemused: 1. 200 μl (korras) 5. 20 μl (tegelikult 5 μl) 2. 60 μl (korras) 6. 75 μl (korras) 3. 100 μl (korras) 7. 50 μl (tegelikult 35 μl) 4. 30 μl (tegelikult 10 μl) 8. 125 μl (tegelikult 150 μl) 9. 10. 11. 12
Tähelepanu! Põlevate ainete kontaminatsiooni korral mitte anda hapnikku enne dekontaminatsiooni! Jäta meelde! Hädadekontaminatsioon tuleb riiete eemaldamisena igal juhul teostada! Tähelepanu! Ained, mis reageerivad veega ägedalt suurt soojust tekitades (nt naatrium), tuleb põhimõtteliselt püüda kuivalt eemaldada; kui aga reaktsioon niiskusega (nt higiga) on juba alanud, tuleb hädadekontaminatsioon teha kiiresti suurte veekogustega (jahutav toime, kontsentratsiooni vähendamise toime!). Enda kaitsmine transpordil haiglasse Pärast üldist dekontaminatsiooni võib lähtuda sellest, et õnnetusse sattunule on ainet jäänud veel vaid väga vähesel määral. Kindluse mõttes tuleb aga eeldada, et need jäägid võivad ikkagi tervist kahjustada; seetõttu kasutatakse kõiki võimalusi, et päästepersonali kontaminatsiooni ja inkorporatsiooni eest kaitsta.
annaabi.ee 
