Vaatamata toiteainete (N, P) suuremale koormusele veerikastel aastatel, on veetaseme tõusul positiivne mõju järve ökoloogilisele seisundile. Väheneb füto- ja bakterplanktoni biomass ning sestoni üldhulk. Troofsustaseme näiline alanemine seostub eelkõige fütoplanktoni produktsiooni vähenemisega teravnenud valguslimitatsiooni tõttu. Väikese läbipaistvusega Võrtsjärve puhul põhjustab veetaseme tõus nii järve põhja kui ka veekeha keskmise valgustatuse vähenemist. Võrtsjärve reguleerimine on kerkinud päevakorrale hüdroloogiliselt kuivadel perioodidel kui veetase järves on pikemat aega langenud allapoole tavapärast madalveetaset. Viimastel talvedel on olnud iseloomulik ebasoodsate tingimuste kujunemine järve elustikule jääkatte tingimustes ja on esinenud mitmel korral kalade massilist suremist. Aastakümnete jooksul akumuleerunud reostus avaldub ebasoodsalt just madalvee ajal. Viimane keskmisest
augustis enamasti 19 kuni 20°C, eriti kuumade ilmadega kuni 26 - 28 °C.Kui sellega kaasneb kestev tuulevaikus ja tugev järvede õitsemine, võib järves ka kesksuvel tekkida öösiti hapnikupuudus. Järved hakkavad jäätuma novembri lõpul,jääminek toimub u. aprilli lõpul. Vee kihistumine seguneb 2x a, kevadel ja sügisel. Suvel on kihistunud. Külm põhajs ja päikese soe peal. Talvel vastupidi. Külm jääall, soe põhjas. Termokliin- ehk metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temp järsult 1-3°C iga meetri kohta. Veeõitseng- Toitainerohkes järves võib ka kesksuvel tekkida hapnikupuudus (veeõitseng): kuumad ilmad, taimhõljum paljuneb väga kiiresti. Järvede gaasireziim- Meie väikejärved on suhteliselt kehvadem hapnikutingimustega. Ohtralt
Talvel on kõige külmem veekiht otse jää all, kõige soojem veekogu põhjas. Talvel takistavad jää ja lumi hapniku liikumist õhust vette ning peavad kinni ka suure osa valgusest. Siis on veetaimedes fotosüntees aeglane ning vette eraldub vähe hapnikku. Kui veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva hapniku, jäävad järved ja tiigid hapnikupuudusest ummuksisse. vee kihistumine termokliin - e. metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3 kraadi iga meetri kohta. järvede gaasirežiim meie väikejärved on suhtelised kehvade hapnikutingimustega ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on seotus anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega
Suvine stratifikatsioon- pinnakihis on vesi soojem kui põhjas. Sügisene jahtumine- analoogiliselt vastupidine kevadisele soojenemisele – sügisene homotermia. Aastane tsükkel: jääperiood, kevadise soojenemise I faas, homotermia, kevadise soonemise II faas, suvine stratifikatsioon, sügisese jahtumise I faas, homotermia, sügisese jahtumise II faas, pöördstratifikatsioon. Järvede juures on oluline teada veel sellist mõistet nagu termokliin. Termokliin on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti alumisest jahedast veekihist. Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3°C iga meetri kohta. VEE LIIKUMINE Veeorganismidele on oluline vee liikumine järves. Vee liikumine järves ühtlustab vees lahustunud ainete sisaldust. Vee liikumisega läheb hapnik pinnakihtidest sügavamale ja järve põhjast tõusevad mineraalained üles. Nii saavad planktonvetikad neid kasutada. Järvevett aitab
Pruuniveelised järved -pind soojeneb suvel tugevamini (nt. Nohipalu, Mustjärv) Väikesed ja sügavad järved -vesi kihistub samuti temperatuuri järgi -kui augustipäike kütab neis pealmise veekihi 25-30 kraadini, siis põhjakihis on see sageli vaid 4 kraadi. Kevadise vee soojenemise ja sügisese jahtumise käigus vesi seguneb ning temperatuur ühtlustub. Termokliin e. metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3 kraadi iga meetri kohta. Järvetüübid Oligotroofne – vähetoiteline -toitelisus: vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike -läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev -reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline
annaabi.ee 
