Alkoholism võib lõppeda surmaga: Raskekujulise võõrutusseisundi (joomahullus) tõttu. Organite hulgikahjustuse tõttu maksapõletik, südamepõletik, kõhunäärme põletik, neerupõletik. Ravida tänapäeval alkoholismi ei osata. Võimalik on küll mingil määral leevendada sümptomaatikat, kuid tervenemist alkoholismist ei tunta. Miks pohmell tekib? · Alkohol on diureetikum, mis tähendab, et see suurendab uriini eritumist ja põhjustab organismis vedelikukaotust. Veekaotusest tulenebki suurem osa pohmelusega seotud sümptomitest. · Organism hakkab vedelikku kaotama kohe, kui alustad alkoholi tarbimist. · Alkohol kulutab ka organismi vitamiini- ja mineraalivarusid ning langetab veresuhkru taset. Koos vedelikupuudusega põhjustab see pohmelusega kaasnevat tuikavat peavalu. · Alkohol võib esile kutsuda pea veresoonte laienemise, mis muudab peavalu veelgi kohutavamaks. Pohmelli põhitunnused
Kevadel on saak 15 20% suurem kui sügisel. Kevadel ei tohiks maapirni mugulaid kauaks mulda jätta. Idanema hakanud ja kasvama läinud mugulate maitse pole enam suurem asi. Seetõttu tuleb kevadine saak varakult koristada ja sorteerida välja seemnemugulad raskusega 2040 g. Mugulaid võib hoida ka niisketes panipaikades, kuid siis peab ikkagi arvestama nende riknemise ja kiire närtsimisega. Osaliselt saab veekaotusest tingitud muutusi korvata, kui enne söömist mugulaid külmas vees turgutada. Maapirnist saab maitsvaid toite: - keetes või aurutades, - ahjus küpsetades, - grillides. Väga maitsvad on maapirnid värskena: - toorelt krõbistamiseks, - riivituna või õhukeste viiludena salatites. Aurutatud maapirn sulab suus kui sulavõi ja nii eemaldub kergesti ka koor.
Vett saadakse toiduga ja endogeense veena (toiduainete oksüdatsioonist) Vett antakse ära uriiniga, higiga, väljahingatud õhuga, väljaheidetega. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed Dehüdratsioon – ülemäärane veekaotus (nt raske kõhulahtisuse korral) Tursed – tekivad vee peetumisel organismis Janu – tekib, kui rekuvälise vedeliku soolade kontsentratsioon tõuseb, ja vedelikumahu vähenemise korral, kui soolade hulk selles pole muutunud. Veekaotusest tingitud janu tekib siis, kui veekaotus ulatub umbes 0,5%ni kehamassist 6. Vitamiinide mõiste ja tähtsus organismis. Hüpo- ja avitaminooside mõiste ja võimalikud tekkepõhjused. Vitamiinid on toitainete rühm. Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsionee- rimiseks ja arenguks. Inimese keharakkudes ei sünteesita vitamiine. Vitamiinid on väga erinevate keemiliste omaduste, struktuuride ja füüsikaliste omadustega
muutub organismi elutalitus. (jaguneb : Otsene, moondega) + Mitmekesisus. Kirjeldatud liike maailmas : 2 milj. Kirjeldamata liike 3 milj. Kokku liike maailmas 5 - 30! milj. Peamiselt vihmametsades elavate putukate arvel. + Piiritletud eluiga. (Bakterid 30 min. -> mägimännid 6000 a.) + Stabiilne sisekeskkond. Erinevus väliskeskkonnast saavutatakse nende vahenditega : a) biobarjäärid (nahk, limaskest) b) Regulatsioonisüsteemid (veekaotusest teavitatakse januga) c) Aktiivne reageerimine muutustele. (alused : info vastuvõtt, ümbertöötlus ja vastureaktsioon) + Muutlikus - Kõik organismid on üksteisest erinevad. Põhineb pärilikel erinevustel. EELIS : kõikidesse organismidesse suhtub keskkond individuaalselt. (Kogu populatsioon ei sure kunagi bioloogiliste haigusetekitajate tõttu välja) + Kõrgkorrastatud sisestruktuur st. kõikide elusorganismide ehituse järgitakse
ööpäevas. Vett saadakse toiduga ja endogeense veena (toiduainete oksüdatsioonist). Vett antakse ära uriiniga, higiga, väljahingatud õhuga, väljaheidetega. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed! Dehüdratsioon – ülemäärane veekaotus (nt raske kõhulahtisuse korral) Tursed – tekivad vee peetumisel organismis Janu – tekib, kui rakuvälise vedeliku soolade kontsentratsioon tõuseb, ja vedelikumahu vähenemise korral, kui soolade hulk selles pole muutunud. Veekaotusest tingitud janu tekib siis, kui veekaotus ulatub umbes 0,5%ni kehamassist D. Vitamiinide mõiste ja tähtsus organismis. Hüpo- ja avitaminooside mõiste ja võimalikud tekkepõhjused. Vitamiinid on toitainete rühm. Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks. Inimese keharakkudes ei sünteesita vitamiine. Vitamiinid on väga erinevate keemiliste omaduste, struktuuride ja füüsikaliste omadustega.
hingamisega, higistamise ja kusena. Veepuudus kutsub esile vere paksenemise, soola tasakaalu rikkumise, lagunemisjääkide kogunemise organismis, ainevahetus- häired ja ülekuumenemise. Veevaeguse korral on kõige ohtlikum just ülekuumenemine, kuna troopilise päikese käes saab keha väljapoolt suure hulga soojust. Võitluseks ülekuumenemisega kasutab organism higistamist, hoides veekaotuse arvel kehatemperatuuri muutumatuna. Katsetused on andnud teavet veekaotusest higistamisel. Veekaod vähenevad märgi riideid kandes 2,5 korda ja varjus olles 1,5 korda. Seega saab ka päästevahendis niiskeid riideid ja varju kasutades vähendada tunduvalt veekadu organismist. See kadu võib olla küllalt suur: temperatuuril 40-520C ja suhtelise niiskuse juures 80-96% kaotab inimene esimese ööpäeva jooksul 2300-3200ml vett. Higistamisega on seotud ka teine elutähtis funktsioon: vere, plasma ja kudedesisese vedeliku püsiva soolsuse hoidmine
annaabi.ee 
