Märjad ja niisked ruumid: hüdroisolatsioon 5 Märjad ja niisked ruumid: hüdroisolatsioon 6 3 Niisked ja märjad tsoonid 7 Veetõke Märgades ja niisketes ruumides ei või vee sattumine piirdetarinditele põhjusta nende kahjustusi. Niiskus- ja veekahjustuste vältimiseks kasutatakse nendes ruumides veetõket- hüdroisolatsiooni. Vee- ja niiskustõke tehakse võimalikult sisepinna lähedale, vahetult viimistluse taha või kasutatakse vee- ja niiskuskindlate viimistlust. Levinuimad hüdroisolatsioonimaterjalid on bituumen-rullmaterjal ja hürdoisolatsiooni võõp. 8 4 Põrand
rõõmu aastakümneid. Eri puiduliigid ja eri viisil töödeldud parketid nõuavad teatud tingimusi ja hooldust. Kui järgid järgmisi lihtsaid juhiseid ja soovitusi, on tagatud põranda kvaliteedi säilimine ja hea väljanägemine pikaks ajaks. Kõige tähtsamad põhimõtted: __ õiged niiskus- ja temperatuuritingimused, tuulutamine, õhuniiskus __ uksematid mõlemal pool välisust __ esikus plastmatid kingade alla veekahjustuste vältimiseks __ napp vee kasutamine koristamisel __ viivitamatu plekkide eemaldamine __ vilt mööbli jalgade alla. Kriimustuste vältimine Põranda kaitsmiseks kriimustuste ja mõlkide eest peab kasutama mööbliesemete jalgade all vilti. Kohe tuleks eemaldada põrandale sattunud liiv ja teised abrassiivsed ained. Lakitud põrand Kasuta mõlemal pool välisust uksematti, et vältida põrandale liiva ja muu lahtise mustuse kogunemist. Eemalda liiv ja tolm tolmuimeja või harjaga
See tähendab, et Catal Hoyuk-i elanikud olid teel religioosse arengu suunas. 2. Catal Houyuk-I majade paiknemine ning üksiku maja lõige. Hacilar Hacilr oli varajane asustus Edela Türgis. Ta asus 25 km kaugusel tänapäeva Burdurist. Varaseimad leiud pärinevad aastast 7040 eKr. Majad paiknesid gruppidena ümbritsedes sisehoove. Asulat ümbritses kaitsemüür. Kõik majad olid kivist vundamendiga, et kaitsta neid veekahjustuste eest. Seinad olid ehitatud puust ning kaetud saviga või ehitatud savitellistest ning kaetud lubjaga. Katus oli lame ning toetus puidust palkidele. Arvatavasti oli neil majadel ka teine korus, mis oli valmistatud puidust ning mida kasutati töö tegemiseks. Seinad olid seest poolt viimistletud sileda krohvikihiga ning harva esines ka seinamaalinguid. Seintesse olid ehitatud süvikud, mida kasutati panipaikade- ja kappidena. Köögid olid teistest ruumidest eraldatud. 3
Ehitusplatsil valmistatud kaevu 13 soovitatavad välismõõdud on 600 x 600 x 300 mm, kaev kaetakse veekindla ehitusplaadi või jäiga soojususplaadiga, mille peale saab valada põranda. [11] 14 4. KOKKUVÕTE Erinevaid vundamendi soojustus ja hüdroisolatsioonimaterjale on palju, kuid nende tarvitamiseesmärk on sama - kaitsta erinevaid ehitisi niiskus- ja veekahjustuste eest. On väga oluline materjali valikul järgida sellele tehase poolt kaasa antud juhiseid. Nendes juhistes on kirjas millisesse olukorda mingi materjal täpselt sobib. 15 VIIDATUD ALLIKAD [1]Vikipeedia [Võrgumaterjal] Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Vundament [Kasutatud 31.Jaanuar, 2019] [2]Moodne kodu, delfi 2017 [Võrgumaterjal] Available: http://moodnekodu.delfi
koostamine, ohuplaani kokkupanemine, personali koolitus ja kava regulaarne plevaatamine. Ohuplaanide koostamise kohta on avaldatud mitu juhendit. Ohuplaan on dokument, mis kirjeldab õnnetuste ennetusmeetmeid, õnnetustele reageerimise protseduure ja kahjustuste likvideerimise meetodeid. 19) pabermaterjalide kuivatamine Veekahjustustega dokumendi algset seisundit on praktiliselt võimatu taastada, küll saab aga veekahjustuste kahjulikku mõju vähendada. Märgunud säilikud nõuavad kohest töötlemist, sest on suur hallituskahjustuste oht. Kuivatamiseks kasutatakse enamasti difusioon- ja konvektiivkuivatust. · Difusioonkuivatuse käigus asetatakse märgunud paberilehtede vahele kõrge niiskuseimamisvõimega materjali (filterpaber, kromatograafiapaber, trükitekstita ajalehepaber) lehed. Kasutada ei tohi värvilisi ega trükitekstiga pabereid. Leht
sisepind on vee- ja aurutihe ja välispind veeaurujuhtiv, mis võimaldaks tarindisse pääsenud niiskusel teiselt poolt kiiresti välja kuivada. Vee tarindi pinnale sattumise järgi võib märjad ruumid jagada niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märg tsoon on ala kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi ja kus on seetõttu vee koormus suurim. Märjad tsoonid on põrand, duši, vanni ja kraanikausi ümbrus, vt. Joonis 13.17. Niiskus- ja veekahjustuste vältimiseks peavad märgade ja niiskete ruumide piirded olema varustatud tiheda aurutõkkega ja märjad tsoonid veetõkkega. Vee- ja aurutõke tehakse võimalikult sisepinna lähedale, vahetult viimistluse taha või kasutatakse vee- ja aurutihedat viimistlust. Puittarindite puhul tuleb veetõkke tegemisel olla eriti hoolikas, kuna puit on niiskuskahjustuste suhtes tundlikum, temperatuuri- ja niiskuskõikumistest tulenevad mahumuutused on suuremad (näiteks kolme meetri pikkune vineer
annaabi.ee 
