· H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse, · jne. Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3-des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. (Vt.Tahvel 4.III Veeväljasurve) Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Kaalulise ja mahulise veeväljasurve suhteid vaatleme järgmises loengus. 4.3. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB. Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT. 6 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 4.7.
W WL G Z B B1 F Joon. 7. Piki püstuvuse moment GML on alg piki metatsentri kõrgus ja BML on pikimetatsentri raadius, mida arvutatakse: JF BM L = , kus JF veejoone tasandi keskinertsimoment y telje suhtes (läbi tasandi raskuskeskme F ) [m4] . Teades keskmete vahelisi lõike, võime analoogiliselt avaldada ka piki- metatsentri kõrguse: GML = KB + BML - KG GML = BML - BG GML = KML - KG , kus KML -- pikimetatsentri aplikaat. Jooniselt 7 võib väljendada staatilise püstuvuse õlga ja püstuvuse momenti valemitega: GZ = GM sin
maanteetranspordi abil raudteetranspordi abil meretranspordi abil õhutranspordi abil Milline tehniline kompleksnäitaja iseloomustab kõige paremini kandevõimega seotud laeva omadusi? netokandevõime (nt) brutokandevõime (gt) dedveit (dwt) süvis (draft) Mida iseloomustab laevanduses üldjuhul liinimeeter? sõidukite rivi max pikkus laevatekil transpordivahendite ja veoühikute rivide max kogupikkus laevatekkidel laeva veejoone ja max süvisejoone vaheline kaugus liinilaeva pikkus meetrites Milline uus laevatüüp võeti kastusele 1990-ndate lõpul? reisiparvlaevad Ro-Ro laevad Ro-Pax laevad Sto-Ro laevad Milline laevatüüp on maailmameredel kadumas, kuna vastavate vedude järgi on nõudlus pidevalt vähenenud? Lo-Lo tüüpi laevad Sto-Ro tüüpi laevad Kon-Ro tüüpi laevad traditsioonilised tükikaubaveo laevad Kon-Ro laevad kujutavad endast kombinatsiooni Ro-Ro laevast ja Ro-Pax laevast
mida suurem L/B - sihvakam laev, seda parem kiirus, B/H suurenemine parandab püstuvust, mõjutab käikuvust ja pööratavust, H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3- des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB. Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT. Üldtäidlustegur ehk blokktegur, ka veeväljasurve täidlustegur C B =V/LBT, millest V=CBLBT Pikiprisma tegur Cp =V/AML=CBLBT/CMLBT=CB/CM Püstprisma ehk vertikaalprisma tegur Cvp=V/AwT=CBLBT/CwLBT=CB/Cw 13. Laeva mereomadused, püstuvus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab
· mida suurem L/B - sihvakam laev, seda parem kiirus, · B/H suurenemine parandab püstuvust, mõjutab käikuvust ja pööratavust, · H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3-des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB. Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT. Üldtäidlustegur ehk blokktegur, ka veeväljasurve täidlustegur CB =V/LBT, millest V=CBLBT Pikiprisma tegur Cp =V/AML=CBLBT/CMLBT=CB/CM Püstprisma ehk vertikaalprisma tegur Cvp=V/AwT=CBLBT/CwLBT=CB/Cw 13. Laeva mereomadused, püstuvus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab
mida suurem L/B - sihvakam laev, seda parem kiirus, B/H suurenemine parandab püstuvust, mõjutab käikuvust ja pööratavust, H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3- des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB. Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT. Üldtäidlustegur ehk blokktegur, ka veeväljasurve täidlustegur C B =V/LBT, millest V=CBLBT Pikiprisma tegur Cp =V/AML=CBLBT/CMLBT=CB/CM Püstprisma ehk vertikaalprisma tegur Cvp=V/AwT=CBLBT/CwLBT=CB/Cw 13. Laeva mereomadused, püstuvus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab
annaabi.ee 
