meetodil Valem 6. Katsekeha A: o=17,3 kg/m3 Katsekeha B: o=32,6 kg/m3 Graafik nr 2. Soojaerijuhtuvuse ja tiheduse vaheline sõltuvus 6. Järeldus Katsekeha EPS: Kirjandusliku allika järgi on katsetatud vahtpolüstüreeni pikkuse tolerantsi klass L1, laiuse tolerantsi klass W1 ja paksuse tolerantsi klass T2. Katsetatud vahtpolüsüreeni tiheduseks tuli 17,3 kg/m3. Kirjandusliku allika järgi on tihedus vahemikus 12-60 kg/m3. Katsetatud vahtpolüsüreeni veeimavuseks tuli 2,29% . Kirjandusliku allika järgi on sellise veeimavusega vahtpolüstüreeni pikaajalise veeimavuse tase WL(T) 3. Veeimavus on alla 3 mahu- %. Katsetatud vahtpolüstüreeni paindetugevuseks tuli 182,3 kPa. Kirjandusliku allika järgi on paindetugevus tase BS170. Katsetatud vahtpolüstüreeni survepingeks 10 % deformatsiooni korral tuli otsesel mõõtmisel 94,2 kPa ja kaudsel mõõtmisel 92 kPa. Kirjandusliku allika järgi on survepinge tase 10 %
Valem 6. Katsekeha A: o=12,9 kg/m3 Katsekeha B: o=23,0 kg/m3 Graafik nr 2. Soojaerijuhtuvuse ja tiheduse vaheline sõltuvus 6. Järeldus Katsekeha A: Kirjandusliku allika järgi on katsetatud vahtpolüstüreeni pikkuse tolerantsi klass L2, laiuse tolerantsi klass W2 ja paksuse tolerantsi klass T2. [4] Katsetatud vahtpolüsüreeni tiheduseks tuli 12,9 kg/m3. Kirjandusliku allika järgi on tihedus vahemikus 12-60 kg/m3. [5] Katsetatud vahtpolüsüreeni veeimavuseks tuli 2,78% . Kirjandusliku allika järgi on sellise veeimavusega vahtpolüstüreeni pikaajalise veeimavuse tase WL(T) 3. [6] Veeimavus on alla 5 mahu- % [5]. Katsetatud vahtpolüstüreeni paindetugevuseks tuli 113,3 kPa. Kirjandusliku allika järgi on paindetugevus tase BS100. [7] Katsetatud vahtpolüstüreeni survepingeks 10 % deformatsiooni korral tuli otsesel mõõtmisel 68,7 kPa ja kaudsel mõõtmisel 48 kPa. Kirjandusliku allika järgi on survepinge tase 10 %
3 250,3 118,7 300 1058,9 35,3 4 248,7 119,13 300 254,3 8,5 Immutatu 5 248 119 300 254,4 8,5 8,5 d 6 247 118 300 254,7 8,5 Tabel 5.3.3 6. Järeldused Silikaattelliste keskmiseks tiheduseks saime 1965 kg/m3. Silikaattelliste veeimavuseks katsete tulemusel saime mahu järgi 18,67% ja massi järgi 9,47%. Mõlemad tulemused on võetud keskmise tulemuse järgi. Sellest saab järeldada, et silikaattellis on keskmise veeimavusega materjal. Määrasime ka katsekehade survetugevuse, mille kujuteguriks võtsime 1. Kuiva keha survetugevuseks saime keskmiselt 33,4 N/mm² ning immutatud keha survetugevuseks saime keskmiselt 8,5 N/mm². Sellest saime, et kuiva keha survetugevusklassiks on 30 ning immutatud keha survetugevusklassiks on 7,5
29,8 2,92 4 8,68 11,87 68 1133 38,0 5 8,82 11,93 62 1033 33,4 6 8,77 12,00 33 550 17,9 5.JÄRELDUS Katse tulemusena saadi silikaatkivi keskmiseks tiheduseks 1871 kg/m³. Internetis on silikaattellise tiheduseks 1850-1950 kg/m³.[2] Silikaatikivi veeimavuseks massi järgi tuli 12 % ja mahu järgi 22 %. Kuivade proovikehade survetugevuseks saadi 23,2 N/mm² ja vees olevate kivide survetugevuseks tuli 18,1 N/mm². Seega survetugevus on väiksem, kui kivi on veega immutatud. Paindetugevuseks saadi 2,92 N/mm². 6. KORDAMISKÜSIMUSED 6.1Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamiliste telliste tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast.[1] 6.2 Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid?
Tellise laius on 120mm ning kõrgus 88mm, seega kujutegur tuleb 0,91. (Leitud interpoleerimise teel) Seega: normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha korral = 0,91*32,2 = 29,30 [N/mm2] Immutatud proovikeha korral = 0,91*25,4=23,11 [N/mm2] Töö järeldused Silikaattellise keskmiseks tiheduseks saime 1907 kg/m3. Silikaattellise tihedus peaks kuuluma vahemikku 1700..1900 kg/m3 [1]. Meie saadud tulemus on selle vahemiku piiril. Veeimavuseks massi järgi saime 10,5% ning mahu järgi 19,9 %. Hariliku silikaattellise veeimavus võib olla kuni 16% [1]. Keskmiseks paindetugevuseks kuival proovikehal oli 3,41 N/mm2 ning immutatud proovikehal 2,2 N/mm2. Normaliseeritud survetugevus kuival proovikehal oli 29,3 N/mm2 ning immutatud proovikeha normaliseeritud survetugevus oli 23,1 N/mm2. Silikaattellise katselised keskmised mõõtmed olid 249,6 x 118,1 x 87,0, nominaalmõõtmed 250 x 120 x 88
6. Järeldus 3 Killustiku puistetiheduseks saadi 1244 kg/ m . Killustiku tera tihedus saadi 2650 kg/ m3 . Peenusmooduliks saadi 5,2, mis jääb tavalise killustiku peenusmooduli väärtusele alla(6,5-8,5). Killustiku muljumiskindluseks saadi 15,1%, mis tähendab, et killustiku mark on 800. Plaatjate ja nõeljate terade hulk 7,40% jäi lubatavasse piiri, milleks raskebetooni puhul on maksimaalselt 35%. Veeimavuseks saadi 21,9%, mis on tunduvalt suurem, kui tegelik peaks olema. Veeimavus peaks jääma 3 % juurde. Graafiku järgi võib järeldada, et suurem osa killustiku massist moodustavad 4 kuni 11,2[mm] läbimõõduga osad. 6 7. Kordamisküsimused 7.1 Killustik valitakse betooni tegemiseks järgmiselt. Killustikus ei tohi olla palju plaatjaid ja nõeljaid terasid
EPS 80 deklareeritud keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli 0,037 W/mK ja EPS 50 deklareeritud keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli 0,039 W/mK. 6 Graafik 2 Soojaerijuhtivuse ja tiheduse vaheline sõltuvus 5.JÄRELDUS EPS 80 keskmiseks tiheduseks saadi 17,6 kg/m³ ja EPS 50 keskmiseks tiheduseks saadi 13,5 kg/m³. Paisutatud EPS tooted on tiheduseks on 15-40 kg/m³. [2] Keskmiseks veeimavuseks saadi 2,15 %. EPS 80 keskmiseks paindetugevuseks tuli 140,8 kPa ja EPS 50 paindetugevuseks tuli 61,2 kPa. Tööjuhendi tabelist 9 leidub, et EPS 80 paindetugevuseks on 125 kPa ja EPS 50 paindetugevuseks on 75 kPa.[1] Survepingeks 10-%-lisel deformatsioonil tuli keskmiseks EPS 80-nel 88,2 kPa ja EPS 50-nel 47,7 kPa. Tööjuhendi tabelist 9 võib leida, et EPS 80 survepinge 10 %-lisel deformatsioonil on 80 kPa ja EPS 50-nel 50 kPa.[1] Kaudsel meetodil arvutatud keskmine survepinge EPS 80-
5 EPS 60 50 49,9 2495 14,7 58,9 62,1 48 6 49,9 49,2 2455,1 15,8 64,4 4.5 Soojaerijuhtivus EPS 60 v=0,025314+5,1743*10-5*12,9+0,173606/12,9=0,039 W/(m*K) EPS 120 s=0,025314+5,1743*10-5*22,9+0,173606/22,9=0,034 W/(m*K) 5. Järeldus Esimese soojusisolatsioonmaterjali tiheduseks saadi 12,9 kg/m3, veeimavuseks mahu järgi 1,32%. Paindetugevuseks saadi 62,6 kPa ja koormustaluvus 10%-lisel deformatsioonil oli 62,1 kPa. Koormustaluvuse määramine kaudsel meetodil andis tulemuseks 48 kPa. Soojuserijuhtivus samuti kaudsel määramisel oli 0,039 W/(m*K). Katseandmete tulemuste järgi tuli toote tähistuseks EPS-EN 13163-T2-L2-W2-BS50-CS60 ja toote klassifikatsiooniks EPS 60. Teise soojusisolatsioonmaterjali tiheduseks saadi 22,9 kg/m3. Veeimavus mahu järgi tuli 0,17%
Meie saadud puistetihedus kuulub sinna vahemikku. Seejärel arvutasime näivtiheduse, mis tuli 2640 kg/m3. Kirjanduses on antud killustiku näivtiheduseks 2650 kg/m3. Killustiku tühiklikkus oli 47,2%. Kuna tühiklikkuse näol on tegemist arvutusega, mille valemis sisaldub puistetiheduse ja näivtiheduse jagatis, võib eeldada, et ka tühiklikkus on normi piires, sest nii puistetihedus kui ka näivtihedus kuulusid antud vahemikku. Veeimavuseks saime 0,85%. Veeimavus paekivi killustiku puhul peaks tulema vahemikku 1..6%. Meie saadud tulemus kuulub peaaegu sellesse piirkonda. Peenusmooduliks tuli 4,87. Kirjanduse põhjal peaks jämeda täitematerjali peenusmoodul jääma vahemikku 6,5...8,5, meie saadud tulemus antud vahemikku ei kuulu. plaatjate ja nõeljate terade hulk katsetatavas killustikus oli 20,2 %. Nõeljate terade hulk peaks jääma vahemikku 15..35 %, kuhu meie poolt katsetatud killustik ka kuulub. Killustiku
annaabi.ee 
