Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai ema oli Marija Fjodorovna, isa oli keiser Aleksander III. Ta sai väga hea hariduse. Kihlus prantsuse printsessiga, neiu võttis omaks õigeusu ja vene nime Aleksandra Fjodorovna. Paaril oli 5 last. Troonipärijal Nikolai pojal, oli ravimatu haigus hemofiilia ehk vere hüübimatus, teda ravis räpakas talupeg Rasputin. Ning imekombel suutis ta perekonda ka aidata.Nikolai II valitses 1894 1917. aasta Veebruarirevolutsioonini peale mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Peale kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, viis tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal. Nüüdseks on välja ilmunud dokument, et mõrva taga olid Lenin ja Jakov Sverdlov. Lõpuaastad...
tegevuses parteisiseses poliitikas vastandus Vene büroo välismaal emigratsioonis elavatele sotsiaaldemokraatidele (Lenin jne), kes kavandasid maailmarevolutsiooni, samal ajal kui Venemaal tegutsevad sotsiaaldemokraadid keskendusid Venemaal toimuvale. 1913. aastal püüti aga Peterburi ohranka salajase kaastöölise Roman Malinovski info alusel põgenenud Stalin Peterburis kinni ja saadeti uuele asumisele Krasnojarski kubermangu Turuhanskisse, kus viibisid koos Sverdloviga kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini. Tema osa Oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid Vladimir Uljanov ja Lev Trotski jt. Tegevus pärast 1917. aasta oktoobripööret Pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni järgset nõukogude võimuhaaramist määrati Jossif Stalin esialgsesse bolsevike, vasakesseeride ja mensevike koalitsioonivalitsuses Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogus Vene SFNV rahvusasjade rahvakomissariks ja hiljem ka riigikontrolli rahvakomissariks
Samal ajal tekkis selliseid illegaalseid õpilasringe ka muja: Tartus, Tallinnas, Kuressaares, Paides ja mujal, ning algas uue ajajärgu kuulutamine eesti kultuuri arengus ja ajaloos. Vana Lorenzsonn kirjutas ikka veel ''Perno Postimehes'', et Vene keiser valitsevat jumala asemikuna maapeal. A. Grenzein seletas, et Vene keiser olevat eestlastele ''jäädav kuldvara''. Usk Vene tsaaridesse ja Venemaa vägevusse säilis teatud osas haritlastesja rahvas kuni 1917. aasta Veebruarirevolutsioonini. Kostis hoiatavaid hääli, et eestlased ei segaks end poliitikasse ja oleksid ülimal määral riigitruud. Usk eesti rahvasse ja tema elujõusse oli väike, möödunud sajandi lõpust on teada terve rida nimekategi meeste kurtmisi, mis ennustavad eesti rahvale kadu. Uue ajajärgu kuulutajaiks said aga need, kellest seda kõige vähem oodati - noored 1905. aasta eelses õhkkonnas oli ''Taime'' ringkonnas täielikult kadunud keisritruudus, tunnistati omaks ja
poliitikuks üldse (et.wikipedia.org). Oma peamiseks eesmärgiks pidas ta Venemaa rahvusvahelise seisundi kindlustamist, väljapääsu saamist Mustale merele ja ligipääsu rajamist Läänemerele (www.rusistica.eu). 1.1 Dünastia Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses Venemaal aastail 1613–1917. Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi valitsejate dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini. Pilt 1: Romanovite dünastia vapp. Mihhail I Fjodorovitš Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal (Beazley 2002:252). Juba 16. sajandil tekitas isevalitsusliku riigikorra kujunemine Venemaal konflikte tsaari ja õigeusu kiriku vahel. Mitmed juhtivad vaimulikud langesid Ivan IV repressioonide ohvriks. 4
1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav
veendumuse, et nii edasi ei saa, kui Vm tahab sõda edasi pidada ja ei taheta, et armee lõplikult kokku variseks, on tarvis midagi ette võtta, taastada elementaarne distsipliin. Juuni keskel kogunes Magiljovis kindralite avalik nõupidamine, kus püüti suud puhtaks rääkida, mida on tarvis Vm-l teha, kuidas armee võitlusvõimet taastada. Põhiettekandega esines Anton Denikin, läänerinde ülemjuhataja, tema nõudis otsesõnu taastada kõige karmimad karistusabinõud, mis olid olemas kuni veebruarirevolutsioonini. Rindel tuleb taastada sõjaväekohtute tegevus, desertöörid ja käskude mitte täitjad tuleb maha lasta, kord tuleb taastada ka tagalas ja transpordis ja sõjatööstusettevõtetes. Kui vaja, siis streikivad töölised mobiliseerida ja saata rindele. Taheti takistada kihutustööd, enamlasi ja anarhiste tagasi suruda. Teated ka Vm ajakirjandusse, revol demokr sai kondi hambusse ja leidis oma kontrrevolutsionäärid. Suurem osa Magiljovi nõupidamisel osalenud kindralitest vabastati ametist
annaabi.ee 
