5.2 Riigiduuma kokkutulemine oli samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Riigiduuma valimised olid ebademokraatlikud, volitused piiratud. 5.3 Agraarreform · Senine küla kogukond lammutatu, tekkisid iseseisvad üksiktalud · Venestamispoliitika · Revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine 5.4 15. veebruar 1899. aastal tühistati Veebruarimanifest · Vanasoomlased üritasid Venemaad rahustada · Noorsoomlased organiseerisid vastupanu · Sotsiaaldemokraadid · 1905 Soome autonoomia kaitseks korraldatud üldstreik · 1905. nov tühistati enamus Veebruarimanifestist · Soome sai loa Eduskunua kokkukutsumiseks - 1906. a valimistel osalesid ka naised!!! · Uus venestuslaine
5.2 Riigiduuma kokkutulemine oli samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Riigiduuma valimised olid ebademokraatlikud, volitused piiratud. 5.3 Agraarreform · Senine küla kogukond lammutatu, tekkisid iseseisvad üksiktalud · Venestamispoliitika · Revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine 5.4 15. veebruar 1899. aastal tühistati Veebruarimanifest · Vanasoomlased üritasid Venemaad rahustada · Noorsoomlased organiseerisid vastupanu · Sotsiaaldemokraadid · 1905 Soome autonoomia kaitseks korraldatud üldstreik · 1905. nov tühistati enamus Veebruarimanifestist · Soome sai loa Eduskunua kokkukutsumiseks - 1906. a valimistel osalesid ka naised!!! · Uus venestuslaine
leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks ja kasutamiseks. Nii lätlased kui eestlased said selle loa varem, mistõttu saame meie, eestlased, ning meie lõunanaabrid lätlased suuremat kirjandus- ja kultuurivara nautida kui leedukad. Ehkki minu arvates oleks eesti keelgi võinud leida tunnustust kiiremini nagu seda tegi soome keel. Erinevus Soome ja Baltimaade vahel on ka selles, et Soomes kui Venemaa ühes arenenuimas piirkonnas hakati üldjuhul piiranguid ( nt 15.veebruari 1899.aasta veebruarimanifest, mis tühistas enamiku Soome senistest õigustest) kehtestama n-ö ilma põhjuseta s.t soomlased polnud korraldanud vastuhakke ega ms. Seevastu Baltikumis koostati ranged piirangud , kui rahvas ilmutas rahulolematust ja hakkas mässama (nt 1905. aastal puhkenud Vene revolutsioon, kust võtsid aktiivselt osa). Juba Vene Keisiririigi võimu ajal ilmnesid selged erinevused põhjanaabrite soomlaste ning baltlaste iseloomujoonte vahel, kellest esimesed on sootuks rahulikuma ning
Oroga, mis viisid lõpuks selleni, et Luts siirdus Erkki Karu poolt ellu kutsutud Soome Filmitööstuse Osaühisuse (Suomen Filmiteollisuus Osakeyhtiön ehk SF) teenistusse. SF pakkus Theodorile hulga väljakutseid ja tellimusi, kuni komöödiateni välja. Tuntuimaks sai film “Tuletikke laenamas” (“Tulitikkuja lainaamassa”, 1938), samuti osales Luts suuremahuliste ajalooliste draamade filmimisel. Vene rõhumispoliitikat kajastav “Veebruarimanifest” (“Helmikuun manifesti”, 1939) tõi kuulsust nii režissöörile ja omanikule Toivo Särkkäle (1890–1976) kui ka peaoperaator T. Lutsule. 1939. aasta sügisel sõitsid Theodor ja Aksella töö- ja õppereisile Itaaliasse. Reisi eesmärgiks oli tutvuda sealse filmitegemistöö ja oludega. Kojupöördumist takistasid teated Soome ja Nõukogude Liidu vahel puhkenud Talvesõjast. 1940. aasta suvel sõitsid Lutsud tagasi Soome.
VENEMAA Vene-Jaapani sõda 1904-1905 nii Venemaa kui ka Jaapan püüdlesid ülemvõimu poole Hiinas, leida sobiv sadam aastaringselt; Venemaa sai lüüa, mis vallandas revolutiooni. 1905 revolutioon algas Verise pühapäevaga 9.01, mil tuli avati Peterburis rahumeelse töölisrongkäigu pihta. 17.okt manivfest Nikolai II lubas rahvale sõna-, koosoleku-, ja ühinemisvabadust P. Stolõpin agraarreform talupoegadele eraomand Venemaa ja Soome N. Bobrikov veebruarimanifest tühistada Soome enamik privileegidest; venestamine Baltimaad Jaan Tõnisson Postimehe väljaandja: kultuuri ja hariduse edendamine. Moodustas Eesti Rahvameelse Eduerakonna Konstantin Päts Teataja väljaandja: majanduse edendamine ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: 1. alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse; usuti lühiajalistesse konfliktidesse 2. sõda romantiseeriti arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav 3
Külakogukonna ümberkorraldamiseks andis seaduse - talupojad võisid vabalt lahkuda külakogukonnast. # Maapuuduse leevendamiseks soodustas talupoegade ümberasumist riigi äärealadele, eriti Siberisse. # Pöördus tagasi venestamise poliitika juurde. # 1911a atentaadiga Stolõpin hukkub. 19/20 saj vahetuse Soome venestamise poliitika - Soomes uus kindralkuberner kindral Nikolai Bobrikov, 1899 Nikolai II veebruarimanifest tühistas enamiku privileegidest Soome ühiskonna reaktsioon venestamispoliitikale - vanasoomlased olid alahoidlikumad ja üritasid Venemaa rahustada #noorsoomlased aga hakkasid organiseerima vastupanu #Koostati nn suur palvekiri 520 000 allkirjaga üle Soome #1000 kultuuri- ja poliitikategelast pöördusid avalikult Nikolai II poole, #1904 N Babrikov hukkub atendaadiga, #1905 a üldstreik autonoomia kaitseks. Leedu Vene tsaaririigi koosseisus
sõja. Türgi kaotas. Vene-Jaapani sõda 1904-1905. Venemaa sai lüüa. Hiina pärast sõda. See kaotus soodustas 1095. revolutsiooni puhkemist. Verine pühapäev. 9. jaan. 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II Riigiduuma valimisi ja sõna ja muid vabadusi. Reforme oli siiski vaja, Pjotr Stolõpin hakkas neid teostama. Kõige olulisem oli agraarreform talupoeg sai õiguse küla kogukonnas väljaastumiseks ja maa eraomanikuks kinnitamiseks. Soome kuulus tol ajal Vene impeeriumile, Veebruarimanifest tühistas enamiku senistest Soome privileegidest. Soome jagunes kaheks: alalhoidlikud vanasoomlased, noorsoomlased(hakkasid vastupanu orgunnima). Palvekiri. Venestamine siiski jätkus. Sotsialistlike ideede levik. Baltimaades ka rahvusluse levik. Lätis uus vool ehk jauna strava. Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Sotsiaaldemokraatia laialdane levik. 1905. revolutsiooni tagajärjel rahutused, mõisate põletamine jms. Tsaar andis küll 17. okt
annaabi.ee 
