selleks ehitatud operatsioonisüsteeme. Serverid on ehitatud enamasti Tower tüüpi korpustesse sest serverisse peab mahtuma kogu vaja minev riistvara. Serverisse on ehitatud/paigaldatud tunduvalt rohkem kõvaketta ruumi, rami ja tunduvalt vähem on panustatud graafikale, helile jms. kui tavaarvutitesse kuna server arvuti ei vaja sellist riistvara. Rakenduslik eripära Serverarvuteid kasutatakse, et pakkuda teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Kasutatud allikad : http://vallaste.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Server http://et.wikipedia.org/wiki/Pihuarvuti http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BClearvuti http://et.wikipedia.org/wiki/Personaalarvuti http://beta.wikiversity.org/wiki/Pihuarvutid
IrDA võimaldab tekitada ühenduse kahe pihuarvuti või pihuarvuti ja mingi muu IrDA porti omava seadme vahel. Näiteks on IrDA vastuvõtja mõnel printeril[8]. Enamik universaalsetest pihuarvuti sõrmistikest kasutab infrapunaliidest, sest paljudel vanadel pihuarvutitel on see olemas. SERVERARVUTI TUTVUSTUS Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist. Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, töötades enamasti üle Interneti. Arvutitega seoses tähendab server tavaliselt ühte järgmistest: Arvutiprogramm, mis töötab nagu teenindus, et teenindada teiste programmide(klientide)
tööjaamade puhul, suudab kindlaks teha konkreetsele füüsilisele aadressile vastava loogilise aadressi. 9. Interneti protokollid HTTP ja HTTPS. Andmevahetuse kirjeldus ja pordid. Port Protokoll Seletus 80-82 HTTP 80 on protokoll, 82 on lisaport 443 HTTPS Hyper Text Transfer Protocol läbi SSL-i HTTP (Hypertext Transfer Protocol) kehtestab reeglid, kuidas veebisirvija dokumente veebiserverist kätte saab. Esimene kasutusele tulnud versioon oli 0,9 ning võimaldas lihtsat toorel kujul andmete edastust. Versiooniga 1.0 lisandus MIME-tüüpi teadete formeering ning võimalus lisada andmetele metainforamtsiooni. Praegu on kasutusel HTTP 1.1(RFC 2616 ,,HyperText Transfer Protocol 1.1" ning lisab *hierarhiliste proxy'd *cache juhtimise *püsivad ühendused *virtuaalhostid *jäigemad reeglid. Praegune versioon võimaldab: *juhtida andmete buhverdamist cache serverites
teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine teise osapoolega (handshaking). See tähendab, et meie veebribrauseri kaudu transpordikiht loob serveriga ühenduse. Peame enne olema veendunud, et teine arvuti on olemas. See toimub meie jaoks nähtamatult. Tegelikult kõigepealt arvuti suhtleb veebiserveri arvutiga ning üritab kindlaks teha kas veebiserver on töökorras. Alles siis, kui me oleme ühenduse saanud veebriserveriga, algab tegelik pärimine veebiserverist. TCP protokoll realiseerib ühendusele orienteeritud andmevahetuse. See on just selline transporditeenus, mis tagab ka töökindla andmevahetuse ja andmete korrektse kohalejõudmine õiges järjekorras. Kui andmed korralikult kohale ei jõua, siis saadetakse need uuesti ehk korratakse saatmist. Protokoll tegeleb ka voojuhtimisega ja ülekoormuse kontrolliga. Tegelikult kaks osapoolt saavad kokku leppida ka selle, kui palju andmeid korraga saata. Kui me saadame liiga
posti aadress peab olema kindla domeeni aadress. Viimasel juhul peab antud domeen olema registreeritud Google Apps (mitte segi ajada Google App Engine'ga) teenuses. Juhul kui aplikatsioon on edukalt registreeritud ning aplikatsiooni konfiguratsioonifailis app.yaml on kirjas ka korrektne aplikatsiooni ID, võib käivitada käsu ,,Deploy." Selle lõppedes peaks veebilehitseja näitama aadressil aplikatsiooni_id.appspot.com juba kohalikust veebiserverist tuttavat teadet - Hello World. Kõik on seega korrektselt seadistatud ning edasi saab tegeleda juba aplikatsiooni enda arendamisega. app.yaml kasutamine Ülesehitus Kõige olulisem fail mis määrab ära aplikatsiooni tegevuse, on app.yaml - selles failis on kirjas kõik tegevused, mida server mingile päringule vastab. Näiteks kui avatakse aadress domeen.appspot.com/abitekst, siis app.yaml teab, et /abitekst päringu peale tuleb käivitada fail abi
mi seest? Mida sisaldab tüüpiline rakendusprogrammi abimenüü? Millised dokumentatsiooni liigid on reeglina vormistatud (täpp- või arv-)loeteluna? Mi- da need dokumentatsiooni liigid lugejale pakuvad? Milliseid täiendavaid sõnu (peale markeeringu) tuleks sisestada otsimootorisse, et otsi- da mälukiibi andmeplanki (kiibi markeering on teada)? Millise võttega leida videokaardi markeeringu järgi lehekülgi kindlast veebiserverist, mis on hetkel maas? Kirjelda, milline on hea kasutusjuhend. Millises vormingus peaks kasutusjuhendi välja andma? Nimeta vähemalt kaks põhjust, miks on süsteemi hoolduse dokumenteerimine oluline. Millistest osadest koosneb tüüpiline hoolduse dokumenteerimise kirje? 3.1. Riistvara või tarkvara kohta käiv dokumentatsioon Arvutite riistvara või tarkvara dokumentatsiooniks loetakse si- dusabi (online help), korduma kippuvate küsimuste loetelu
annaabi.ee 
