äärelinnas), siis näeb ja teab vähem inimesi infokampaaniast ja meie projekt ei ole nii tulemuslik. Kuna meie projekt toimub sügisesel/talvisel ajal ja ilmad on tuulised ning vihmased, on projekti järgmiseks riskiks elektrikatkestus. See võib aset leida mõnes kaubanduskeskuses, kus toimub slaidide esitlus. Võib ette tulla ka olukordi, kus tekib probleeme lubade taotlemisega slaidide näitamisel (kaubanduskeskuste juhatajatelt) ja plakatite ning veebikaamerate paigaldamisel (Jõhvi linnavalitsuselt). Alati ei saa olla 100% kindel tänapäeva tehnika vastupidamisel. Juhul kui peaks tehnika alt vedama (rikke esinemine), on infokampaania läbiviimine raskendatud. Veel üheks riskiks on vähene tagasiside saamine, mis võib olla põhjustatud inimeste huvi puudumisest anda tagasisidet, lihtsalt inimeste laiskusest, või info nendeni mitte jõudmisest. Tegevuskava: I. Ettevalmistav etapp
raha, karjäär või positsioon ühiskonnas? Interneti kasutajad leiavad, et piisab vaid ühest klikist ja kogu maailm ongi meie jaoks avatud. Mingis mõttes on neil õigus, kõik maailmas toimuv ongi meist vaid ühe hiirekliki kaugusel. Jõuavad ju uudised kogu maailmast üsna kiiresti tee internetiavarustesse. Interneti vahendusel saame suhelda ka kaugel elavate sõprade, sugulaste ja tuttavatega. Arenev internet on andnud meile kirjade saatmisele lisaks võimaluse suhelda veebikaamerate ja veebitelefonide abil. Suhtlemine ja informatsiooni hankimine on muutunud ääretult lihtsaks, piisab vaid internetiühendusest. Rääkimata vaegkuuljatele loodud heliraamatust, mis annab pimedatele inimestele võimaluse koguda teadmisi, mis muul kombel oleks raskendatud. Kuid samas ei tohiks unustada, et internet peidab endas suuri ohte, arvutikuritegevus, lasteporno, solvavad ja vihkamist õhutavad kommentaarid, sõltuvus see on vaid osa internetis kätkevatest ebameeldivustest
videokaamera, mis on ühendatud arvuti videohõiveplaadiga. Kaamerast hõivatakse perioodiliselt (näit. üks kord minutis) pilte ja kuvatakse neid veebilehel. Praegu on maailmas kasutusel tuhandeid veebikaameraid, mis pidevalt annavad Internetti mitmesugust videoinfot, alustades tänavaliiklusest ja lõpetades voodistseenidega. Üheks populaarseimaks kasutusvaldkonnaks on videoühenduste loomine, mis võimaldab kasutada veebikaameraid videokõnedeks või videokonverentsideks. Veebikaamerate igapäevane kasutamine läbi World Wide Webi andiski nendele oma nime. Samuti kasutatakse veebikaameraid väga laialdaselt turvakaameratena. Veebikaamerad on tuntud tänu oma madalatele tootmiskuludele ja laialdastele kasutamisvõimalustele, mis muudab nad odavaimaks versiooniks videokõnede pidamisel. Veebikaamerate kasutamisega kaasnevad ka suured turvariskid, kuna mõndasid sisseehitatud veebikaameraid saab lülitada sisse nuhkvara abil.
Sellegi poolest ei suhelnud ma seal õieti üldse kellegagi ja siiamaani väldin kui võimalik. Minu jaoks läheb nagu mõte kaduma, kui hakkan kellegagi rääkima, siis kirjutades läheb kas üldse meelest ära, mida rääkida tahtsin või põhiline on see, et emotsiooni ei suuda edasi anda. See on minu jaoks nii oluline, tabada ära see emotsioon inimeses, see sära silmades. Emotikonidega pole see võimalik. On ka veel ju Skype ja muud võimalused veebikaamerate vahendusel suhtlemiseks, mis oleks ka kindlasti teretulnud minu puhul kui keegi viibiks alaliselt välismaal. Sel juhul kasutaksin ma sellist suhtlemise võimalust, mis asendaks näost näkku suhtlemist. Seni olen aga ilma hakkama saanud. 2 Mina suhtlejana olen ilmselt pigem vaikne ja tagasihoidlik, seda vähemalt uute tutvuste alguses kindlasti. Enda avamine võtab veidi aega lihtsalt, mulle meeldib enne
Näiteks kasutatakse erinevaid sõrme- ning käeasendeid, et oma mõtet teisele inimesele edasi anda. Samuti kasutatakse suhtlemisel pea ning keha, et ennast väljendada. Sidepidamine viipekeeles on nähtavuse tõttu võimalik ka seal, kus kuuldavat keelt ei saa kasutada, näiteks tuukriülikondades vee all, kosmoses ja akende tagant (majade vahel binokli abil või ühest bussist teise). Tänapäeval võimaldab viipekeel kurtidel kergesti suhelda läbi arvutivõrgu veebikaamerate vahendusel. Viipekeelde tõlkimisel ei tõlgita iga sõna eraldi, vaid tehakse lausest üldine kokkuvõte. Viipekeel on mitteuniversaalne keel nagu kõnekeelgi. Viipekeel on välja kujunenud loomulikul moel. Eesti viipekeelt tunnustati ametlikult 1. märtsil 2007. aastal. Seda sama päeva, 1. märtsi, hakati hiljem tähistama kui viipekeele päeva. Eestis on olemas ka andmebaas, kus on kirjas, et meil on umbes 4500 eesti viipekeele regulaarset kasutajat, nende seas 2000 inimest, kes
annaabi.ee 
