Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"veeaurusisaldusest" - 10 õppematerjali

RAK Keskkonnafüüsika küsimused ja vastused
6
doc

RAK Keskkonnafüüsika küsimused ja vastused

Raadiolained. 26. Mis on solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab Maa atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale ühikpinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. 27. Millised tegurid mõjutavad Päikese otsekiirguse nõrgenemist atmosfääris? · nn ideaalne atmosfäär neelab ja hajutab kokku ca 18% (h = 30°) ... see on püsiv osa otsekiirguse nõrgenemisel · neeldumine veeaurus: 9-16% muutlik osa, sõltub atmosfääri veeaurusisaldusest · hajumine ja neeldumine aerosooliosakeste (tolm, suits, udu): 7-16% väga muutlik osa, kirjeldab atmosfääri saastumist · kogu otsekiirguse nõrgenemine massiarvul m=2 on 34-50% 28. Miks ja kuidas on põhjustatud taeva sinine värv ja loojuva päikese punane värv? Kui Päike on madala horisondi kohal, peavad päikesekiired läbima pikema tee, seega kaotavad hajumise tõttu rohkem violetset ja sinist komponenti .... järgi jääb punasem. Taevas on sinine siis kui õhk on väga puhas

Loodus → Keskkonnakaitse
15 allalaadimist
Kordamisküsimused keskkonnafüüsikas
8
pdf

Kordamisküsimused keskkonnafüüsikas

keskmisel kaugusel Päikesest. Solaarkonstandi väärtuseks on ligikaudu 1366 W/m² (vatti ruutmeetrile) 21. Millised tegurid mõjutavad Päikese otsekiirguse nõrgenemist atmosfääris? Otsekiirguse nõrgenemise põhjused - nn ideaalne atmosfäär (hüpoteetiline mudelatmosfäär, kus puuduvad veeaur ja aerosooliosakesed) neelab ja hajutab kokku ca 18%. - neeldumine veeaurus: 9-16%. Muutlik osa, sõltub atmosfääri veeaurusisaldusest. - hajumine ja neeldumine aerosooliosakestes (tolm, suits): 7-16%, väga muutlik osa, kirjeldab atmosfääri saastumist. 22. Mis on albeedo? Kui suur on ligikaudu looduslike pindade albeedo? Peegeldusvõime e albeedo ­ näitab kui suur osa kehale langevast kiirgusenergiast peegeldatakse tagasi. Enamus looduslikke pindu peegeldavad tagasi 10-30% pealelangevast energiast. Vesi on erandiks -- lumi ja jää peegeldavad väga hästi, veekogud aga peaaegu mitte üldse. 23

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused
10
pdf

Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused

· niiskussisaldus massi mahu järgi w (kg/m³) · mahuline niiskussisaldus (m³ /m³) 56. Millest sõltub materjali niiskussisaldus? · ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) · temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) · kas on tegemist kuivamise või niiskusega 57. Nimeta niiskuse liikumise viise välispiiretes? · difusioon ­ liikumapanevaks jõuks on rõhkude erinevus või niiskussisalduse erinevus, niiskus liigub kõrgemast veeaurusisaldusest madalamasse · konvektsioon ­ niiskus liigub läbi ebatiheduste ja pragude koos soojusega · kapillaarne ­ kapillaarjõudude mõjul tõuseb niiskus mööda poore ülespoole; põrand ja vundament imevad maapinnast niiskust. · veesurve mõjul · raskusjõu mõjul 58. Nimeta niiskuse sattumise viise välispiiretesse? · ehitusniiskusest · pinnase niiskusest · sademetest · ekspluatatsioonilisest niiskusest · hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust)

Ehitus → Ehitusfüüsika
595 allalaadimist
Ehitusfüüsika Eksam
20
docx

Ehitusfüüsika Eksam

• niiskussisaldus massi mahu järgi w (kg/m³) • mahuline niiskussisaldus Ψ (m³ /m³) 56. Millest sõltub materjali niiskussisaldus? • ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) • temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) • kas on tegemist kuivamise või niiskusega 57. Nimeta niiskuse liikumise viise välispiiretes? • difusioon – liikumapanevaks jõuks on rõhkude erinevus või niiskussisalduse erinevus, niiskus liigub kõrgemast veeaurusisaldusest madalamasse • konvektsioon – niiskus liigub läbi ebatiheduste ja pragude koos soojusega • kapillaarne – kapillaarjõudude mõjul tõuseb niiskus mööda poore ülespoole; põrand ja vundament imevad maapinnast niiskust. • veesurve mõjul • raskusjõu mõjul 58. Nimeta niiskuse sattumise viise välispiiretesse? • ehitusniiskusest • pinnase niiskusest • sademetest • ekspluatatsioonilisest niiskusest • hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust)

Ehitus → Teoreetilise mehaanika...
127 allalaadimist
Arhivaalide ja teavikute säilitamine
17
docx

Arhivaalide ja teavikute säilitamine

Auramine ­ vee üleminek gaasilisse olekusse. Kondensatsioon ­ veeauru üleminek vedelasse olekusse Küllastav ehk vôimalik niiskus on antud temperatuuril õhus maksimaalselt sisalduda võiv veeaurukogus. Täiesti kuiva õhu suhteline niiskus on 0%, kui aga õhk on veeauruga küllastunud, s.t. sisaldab maksimaalselt vôimaliku koguse veeauru, on tema suhteline niiskus 100%. Relatiivne ehk suhteline niiskus sõltub nii õhu veeaurusisaldusest, kui ka temperatuurist. Kui antud veeaurusisalduse juures õhutemperatuur tõuseb, siis suhteline niiskus väheneb ja vastupidi - kui õhutemperatuur langeb, siis suhteline niiskus suureneb Veeauruga küllastatud õhu jahutamisel kondenseerub üleliigne niiskus välja. Selle hea näide on auru kogunemine akendele. Kastepunktiks nimetataksegi temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks, st. temperatuur, mille korral suhteline niiskus on 100%

Infoteadus → Arhiivindus ja inveteerimine
5 allalaadimist
Arhiivinduse vastused
16
doc

Arhiivinduse vastused

Küllastav ehk vôimalik niiskus on antud temperatuuril õhus maksimaalselt sisalduda võiv veeaurukogus. Täiesti kuiva õhu suhteline niiskus on 0%, kui aga õhk on veeauruga küllastunud, s.t. sisaldab maksimaalselt vôimaliku koguse veeauru, on tema suhteline niiskus 100%. 11 Relatiivne ehk suhteline niiskus sõltub nii õhu veeaurusisaldusest, kui ka temperatuurist. Kui antud veeaurusisalduse juures õhutemperatuur tõuseb, siis suhteline niiskus väheneb ja vastupidi - kui õhutemperatuur langeb, siis suhteline niiskus suureneb Veeauruga küllastatud õhu jahutamisel kondenseerub üleliigne niiskus välja. Selle hea näide on auru kogunemine akendele. Kastepunktiks nimetataksegi temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks, st. temperatuur, mille korral suhteline niiskus on 100%. Edasisel temperatuuri langemisel

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
Hoone osad
56
pdf

Hoone osad

soojajuhtivusega detailid - kivist või betoonist hooneosad. Kui soojustus paigutatakse puitkarkassi vahele, siis karkass on külmasillaks ­ on ju puidu soojajuhtivus neli korda suurem kui mineraalvillal. Seepärast tuleks eelistada ristkarkassi ­ näiteks 5 x 20 cm plankudest karkassi asemel teha karkass 5 x 15 plankudest ja nendele ristisuunas naelutatud 5 x 5 cm lattidest. Sel juhul paikneb külmasild ainult karkassi elementide ristumiskohal. Siseõhu suuremast veeaurusisaldusest tingituna tekib veeauru osarõhkude erinevus, mille mõjul veeaur hakkab liikuma läbi seinte seestpoolt väljapoole ning kondenseerub seina välimistes jahedamates kihtides. Niiskuse kogunemine seinas vähendab selle soojapidavust, soodustab orgaaniliste ehitusmaterjalide bioloogilist lagunemist ning kivimaterjalide külmakahjustusi. Seetõttu tuleb paigaldada auruisolatsioon võimalikult välisseina sisepinna lähedale.

Ehitus → Ehitus
139 allalaadimist
HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

Relatiivne niiskus sõltub nii õhu ilma korral soojal aAstaajal. Kui tUgeva ¤ Miinimumtermomeetrit kasutatakse vertikaalsed kõverad aga kellaaega. veeaurusisaldusest kui temperatuurist. efektiivse kiirguse tõttu maapind öösel antud ajavahemikul kõige madalama Hügrograaf koos termograafiga asub Kui antud veeaurusisalduse juures jahtub alla kastepunkti. Niiske õhu

Maateadus → Hüdrometeoroloogia
34 allalaadimist
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

toimivus. Sise- ja väliskliima tingimused on ühed olulisimad tegurid, mis mõjutavad hoonepiirete ja tarindite niiskustehnilist käitumist. Elamutes siseõhu niiskust tavaliselt aktiivselt ei reguleerita. Sõltuvalt ruumi kasutusotstarbest võib õhuniiskus kõikuda küllalt suurtes piirides. Siseõhu veeaurusisaldus sõltub niiskustootlusest ruumides (inimese elutegevus, toidu valmistamine, pesemine, taimede kastmine jne), ventilatsiooni toimimisest ja õhuvahetusest ning välisõhu veeaurusisaldusest. Siseõhu veeaurusisaldust statsionaarsetel tingimustel arvutatakse valemiga 5.1: g i  e    e   , g/m3 (5.1) v kus: i siseõhu veeaurusisaldus, g/m3; e välisõhu veeaurusisaldus, g/m3; g niiskustootlus siseruumis, g/h;  v ventilatsiooni õhuvooluhulk, m3/h;  niiskuslisa, g/m3.

Ehitus → Ehitiste renoveerimine
98 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

1) kus: i siseõhu veeaurusisaldus, g/m3; e välisõhu veeaurusisaldus, g/m3; Kui hoones on suur niiskustootlus (kasutatakse palju vett, õhu niisutus, tihe asustatus jne.) ja väike õhuvahetus (halb ventilatsioon), on niiskuskoormus e. niiskuslisa suur. Niiskuslisa on potentsiaaliks läbi välispiirde toimuvale veeauru difusioonile. Niiskuskoormusi ei saa hinnata suhtelise niiskuse järgi, sest see sõltub sisetemperatuurist ja välisõhu veeaurusisaldusest. Vaatleme näiteks kahe elamu sisekliimat, mille temperatuur ja suhteline niiskus jäävad talvel sisekliima standardi soovituse piiridesse: temperatuur +19 C ja suhteline niiskus 25 % ning temperatuur +25 C ja suhteline niiskus 45%. Nendes olukordades on niiskuskoormuse erinevus kolmekordne, vastavalt 3,0 g/m3 ja 9,3 g/m3. Või vaatleme +22 C temperatuuri ja 30 % suhtelise niiskusega ruumi, kui välistemperatuur on -15 C või 0 C. Nendes olukordades on niiskuskoormuse erinevus

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun