21,875t 15 1980 p sat 610,5 e 265,5 t , Pa, kui t 0 o C kus: 10 1320 t õhu temperatuur, C. Õhu veeaurusisalduse ja veeaururõhu 5 660 omavaheline suhe 0 0 Mw p , kg/m3 -25 -20 -15 -10 -5 0 5
1.1 Hoone seina välistemperatuuri arvutus 1.3.5 Töö ülesanne Leia hoone väliskonstruktsiooni kihtide pinnatemperatuur [2: 156-157] 1.3.6 Andmed Tabel 4 Seina lähteandmed: Sisepind Liimpuit Puitroovitus, vahel puistevill OSB plaat Õhkvahe nõrgalt ventileeritud Tsementkiudplaat Krohv Välispind RH = x 100% (18) Vin = x Vsat (g/m3 ) (19) 1. Tuletan õhu maksimaalse veeaurusisalduse sat sõltuvus temperatuurist t tabeli abil järgmised väärtused. Ts =20 `C Vsat = 17,3 g/m3 Tv = - 18 'C Vsat = 1,06 g/m3 2. Leian, mis on absoluutsed veeaurusisaldused antud temperatuuride ja suhtelise õhuniiskuse juures. RHsees = 58 % Vin = 0,58 x 17,3 = 10,034 g/m3 RHväljas = 84 % Vout = 0,84 x 1,06 = 0,67 g/m3 1.3.7 Töö käik 1. Arvutan välja kogu seina soojustakistuse RT : Kasutan valemit 1 ja valemit 2.
Vahtpolüstüree 4 x 10-12 3. n 0,04 3,75 4. Krohv 0,8 0,018 11,75 x 10-12 RH = x 100% (17) Vin = x Vsat (g/m3 ) (18) 1. Tuletan õhu maksimaalse veeaurusisalduse sat sõltuvus temperatuurist t tabeli abil järgmised väärtused. Ts =19 `C Vsat = 16,3 g/m3 Tv = - 22'C Vsat = 0,73 g/m3 2. Leian, mis on absoluutsed veeaurusisaldused antud temperatuuride ja suhtelise õhuniiskuse juures. RHsees = 52 % Vin = 0,52 x 16,3 = 8,48 g/m3 RHväljas = 92 % Vout = 0,92 x 0,73 = 0,67 g/m3 1.3.7 Töö käik 1. Arvutan välja kogu seina soojustakistuse RT : Kasutan valemit 1 ja valemit 2.
Vahtpolüstüree 4 x 10-12 3. n 0,04 3,75 4. Krohv 0,8 0,018 11,75 x 10-12 RH = x 100% (17) Vin = x Vsat (g/m3 ) (18) 1. Tuletan õhu maksimaalse veeaurusisalduse sat sõltuvus temperatuurist t tabeli abil järgmised väärtused. Ts =19 `C Vsat = 16,3 g/m3 Tv = - 22'C Vsat = 0,73 g/m3 2. Leian, mis on absoluutsed veeaurusisaldused antud temperatuuride ja suhtelise õhuniiskuse juures. RHsees = 52 % Vin = 0,52 x 16,3 = 8,48 g/m3 RHväljas = 92 % Vout = 0,92 x 0,73 = 0,67 g/m3 1.3.7 Töö käik 1. Arvutan välja kogu seina soojustakistuse RT : Kasutan valemit 1 ja valemit 2.
35 d) Õhu suhteline niiskus kui t=+0ºC ja õhu veeaurusisaldus on 3,1g/m³ Selle ülesande lahendamiseks tuleb kasutada valemeid: RH= v / vsat * 100 = % RH= Või RH= p / psat * 100 = % p - veeauru osarõhk niiskes õhus, Pa; psat - veeauru küllastusrõhk, Pa; v - veeaurusisaldus õhus, Pa; vsat- küllastunud õhu veeaurusisaldus, Pa. Küllastusrõhkude ja küllastunud veeaurusisalduse leidmiseks tuleb teil kasutada ka all pool esitatud tabeleid. Lahendus: a) 0,76*198= 150,48 Pa * 198 on tabelist 1; -13 kraadile vastav küllastusrõhk b) Tabelist 2 tuleb vaadata -14,5 kraadi juures olevat väärtust, mis on 1,45 g/m3 c) Tabelist 2 tuleb üles leida 9,5g/m3 ja vaadata mis temperatuuri juures see on kõige lähem väärtus 9,5 g/m3-le on 10,02 g/m3. Seega vastus on +10,03 kraadi.
12 Arvutan põranda ekvivalentse paksuse valem 10-ga: = 7,35 Kuna 2,475 on väiksem kui dt = 7,35 on tegu hästi isoleeritud põrandaga ,seega arvutan U väärtuse valem 11-ga 13 2. HOONEVÄLISPIIRETE SOOJUSJUHTIVUSE ARVUTAMINE 2.1 SEINA TEMPERATUURI REZIIMI ARVUTAMINE Tabel 4. Seina spetsifikatsioon 2.1.1 Töö ülesanne Leida hoone välispiirde ehk seina temperatuuri reziim tabel 4 alusel. 2.1.2 Arvutuskäigud temperatuuri reziimi leidmiseks. 1. Leian õhu maksimaalse veeaurusisalduse sat sõltuvus temperatuurist tabeli abil järgmised väärtused. Sisetemperatuur = 22 oC => sat = 17,3 g/m3 Välistemperatuur = -15 oC => sat = 2,53 g/m3 2. Leian, mis on absoluutsed veeaurusisaldused antud temperatuuride ja suhtelise õhuniiskuse juures. RHsees=43% => in = 0,43*17,3=7,439 g/m3 RHväljas=64% => out =0,64*2,53=1,619 g/m3 14 3. Leian seina kogu soojustakistuse valemi 2-ga, mille nõutavad osad leidsin siis kui arvutasin osas 1.1 seina soojusjuhtivust.
Siseõhu RH 55% g/m3 g/m3 Välistemperatuur (-) 18 Vsat= 1,06 Vout= 0,848 Välisõhu RH 80% g/m3 g/m3 1. Tuletan õhu maksimaalse veeaurusisalduse sat sõltuvus temperatuurist t tabeli abil järgmised väärtused. Ts =20 `C => Vsat = 17,3 g/m3 Tv = - 18'C => Vsat = 1,06 g/m3 2. Leian, mis on absoluutsed veeaurusisaldused antud temperatuuride ja suhtelise õhuniiskuse juures. RHsees = 55 % => Vin = 0,55 x 17,3 = 9,515g/m3 RHväljas = 80 % => Vout = 0,80 x 1,06 = 0,848 g/m3 3
Kondensatsioon veeauru üleminek vedelasse olekusse Küllastav ehk vôimalik niiskus on antud temperatuuril õhus maksimaalselt sisalduda võiv veeaurukogus. Täiesti kuiva õhu suhteline niiskus on 0%, kui aga õhk on veeauruga küllastunud, s.t. sisaldab maksimaalselt vôimaliku koguse veeauru, on tema suhteline niiskus 100%. Relatiivne ehk suhteline niiskus sõltub nii õhu veeaurusisaldusest, kui ka temperatuurist. Kui antud veeaurusisalduse juures õhutemperatuur tõuseb, siis suhteline niiskus väheneb ja vastupidi - kui õhutemperatuur langeb, siis suhteline niiskus suureneb Veeauruga küllastatud õhu jahutamisel kondenseerub üleliigne niiskus välja. Selle hea näide on auru kogunemine akendele. Kastepunktiks nimetataksegi temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks, st. temperatuur, mille korral suhteline niiskus on 100%. Edasisel temperatuuri langemisel hakkab
veeaurukogus. Täiesti kuiva õhu suhteline niiskus on 0%, kui aga õhk on veeauruga küllastunud, s.t. sisaldab maksimaalselt vôimaliku koguse veeauru, on tema suhteline niiskus 100%. 11 Relatiivne ehk suhteline niiskus sõltub nii õhu veeaurusisaldusest, kui ka temperatuurist. Kui antud veeaurusisalduse juures õhutemperatuur tõuseb, siis suhteline niiskus väheneb ja vastupidi - kui õhutemperatuur langeb, siis suhteline niiskus suureneb Veeauruga küllastatud õhu jahutamisel kondenseerub üleliigne niiskus välja. Selle hea näide on auru kogunemine akendele. Kastepunktiks nimetataksegi temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks, st. temperatuur, mille korral suhteline niiskus on 100%. Edasisel temperatuuri langemisel
abs.õhuniiskus ehk küllastusniiskus. Igale konkreetsele abs.veeaurusisaldusele vastab teatud temperatuur, nn. kastepunkt, mille puhul veeaur muutub aurust veeks ehk hakkab kondenseeruma. Kondenseerumine toimub materjali pinnal või sees, kui õhu suhteline niiskus on kastepunkti tekkeks piisav ja pinna temperatuur on kastepunktiks vajalikust madalam. Küllastusniiskuse ja kastepunkti, samuti veeaurusisalduse ja veeauru maksimaalse osarõhu olenevuse temperatuurist saab leida järgmisena esitatud graafikult ja tabelitest. Veeauru rõhku piirdetarindile saab arvutada sise- ja väliskeskkonna temperatuuride ja õhuniiskuste järgi. NB! Inimene tajub suhtelist mitte absoluutset õhuniiskust. 17 Küllastusniiskus vs.temp. Kastepunkt vs. RH ja temp. Veeaurusisaldus vs.temp. Veeauru max.osarõhk vs.temp.
loodetakse põrandapinna temperatuuri tõsta. Põranda temperatuur tuulutuse sulgemisega tõuseb, kuid samal ajal muutuvad põrandad niiskeks, niiskus hakkab kondenseeruma vundamendile (Joonis 2.7 paremal) ning põrandatalad hakkavad mädanema (Joonis 2.8). Niiskustehniliselt alt tuulutatavate põrandate kriitilisim periood on kevad-suvi-sügis. Talvel on tuulutatav põrandaalune ruum välisõhust soojem. Tuulutusavade kaudu põranda alla saabuv välisõhk soojeneb seal ja välisõhuga sama veeaurusisalduse korral suhteline niiskus langeb. Niimoodi kuivatab talvel tuulutus põrandaalust ruumi. Õhuvahetus ei või siiski olla liiga suur, põhjustamaks põrandaaluse ruumi jahtumist ja suhtelise niiskuse tõusu. Kevadel-suvel on põrandaalune ruum jahe ja veeauru küllastussisaldus madal. Tuulutusõhuga tuuakse põrandaalusesse ruumi suurema veeaurusisaldusega õhku, mis võib kondenseeruda põrandaaluse ruumi pindadele. Halvimal juhul võib põrandaaluse ruumi valguda kevadeti
veeaurusisaldusest kui temperatuurist. efektiivse kiirguse tõttu maapind öösel antud ajavahemikul kõige madalama Hügrograaf koos termograafiga asub Kui antud veeaurusisalduse juures jahtub alla kastepunkti. Niiske õhu temperatuuri kindlaksmääramiseks. meteoroloogiaväljakul isekirjutajate onnis 2 õhutemperatuur tõuseb, siis relatiivne kokkupuutumisel selliselt jahtunud pinnaga
Kui see küllastustase ületatakse, hakkab veeaur kondenseeruma. Kohati räägitakse asjatundmatult külmumispunktist või nullpunktist, mille juures tekib kondensaat. Sellel üleminekul plusstemperatuuridest miinustemperatuuridesse ei ole muud mõju, kui kondenseerunud veeaur jäätub. Veeaur saab kondenseeruda nii plusstemperatuuride juures kui ka miinustemperatuuride juures. Mõlemat olukorda tuleb puithoone juures vältida. Joonis 5.1 Õhu veeaurusisalduse ja temperatuuri sõltuvus Suhteline niiskus on õhus oleva veeauru koguse ja õhus samadel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. Kuna madalamate temperatuuride juures on õhu maksimaalne veeaurusisaldus väiksem, on sama veeaurusisalduse korral õhu suhteline niiskus madalamatel temperatuuridel kõrgem. Otsene niiskust tunnetav meel inimesel puudub. Enamik inimesi ei taju otseselt (analoogselt temperatuuriga) õhu suhtelist niiskust vahemikus 25 % või 55 %
annaabi.ee 
