ekspordiga. Suurimateks ettevõteteks on nt Stora Enso, Metsaforrest, Holmen, UBM ja Imavere saetööstus. · Turbatootjad, kes kasutavad Kunda sadamat on nt Rakvere Põllumajandus, Brelvex, Vestur · Tselluloosi eksportimise võimalust kasutab Estonian Cell, kes on Kunda sadama üks tähtsamaid kliente. Lisaks tselluloosi ekspordile on Estonian Cell ka kõige suurem Vedellastide importija. · Põllumajandussaaduseid ekspordivad eesti põllumajandussektori firmad Wiru Vili, PÜ Kevili ja Baltic Agro · Tsement ja tsemendiklinkerit ekspordib sadama omanik KNC. Samuti eksporditakse ehitusmaterjale b) Import · Sisse toob KNC kivisütt, kipsi, prügikütust, graniitkillustiku · Vedellaste toob peamiselt sisse Estonian Cell 2.Laevaomanikud, kes kasutavad ka sadama teenuseid nagu nt jäätmete kõrvaldamine,
20 märgib 20-jalast konteinerit) konteineri tüübi kood 2 numbrit, millest esimene näitab konteineri põhitüüpi, teine ehitamise vm. numbrit 3 ISO-seeria vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m); 1D 10 jalga (3,05 m); 1B 30 jalga (9,14 m) VII peatükk 7. Vedellastide vedu tankeritel. 7.1. Sissejuhatus Naftat (maaõli) ja naftasaadusi veetakse tänapäeval meritsi aastas umbes 1 miljard tonni. Aastal 1972 veeti meritsi 2,7 miljardit tonni toornaftat. 1970-ndate aastate suure kütusekriisi järel langes meritsi veetava nafta kogus üle kahe korra ja on viimase kümne aasta jooksul jäänud 1 miljardi tonni piiresse. Nafta ja temast toodetav gaas katab praegu 60 % kogu maailma energiavajadusest. Suurimaks nafta tarbijaks on USA 780 miljoni tonniga aastas
lasti veoks (vili, maak, süsi, väetis, tsement jne). Konstruktsiooni omapäraks, eriti raskeid puistlaste (maak) vedavatel laevadel on kõrge topeltpõhi ja ülateki alla paigutatud tiibtankid ning pardatankid. Laadluugid ei ole eriti suured. Lastiruum võib omada spetsiaalset kuju. Lastiseade võib puududa, kuid pole välistatud ka oma lastiseade kraanade või konveierite näol. Teatud tüüpi balkeritel (OBO-tüüp, oil-bulk- ore) on võimalik ka vedellastide vedamine. 18 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.37. Joon, 3.38. 19 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
lastiruumide mahutavuse summa. Lastiruumi pikkuse, laiuse ja sügavuse korrutisest või teoreetilise joonise abil arvutatavast mahust (teoreetilisest mahust) tuleb maha arvata ruumi sisse jäävate konstruktsioonidetailise (kaared, stringerid, vahetekid, piimid, torustikud, trepid jm) maht. Sellisel moel leitakse nn puistlasti- või viljamahutavus (grain capacity, зерновая грузовместимость). See moodustab umbes 95% teoreetilisest mahust. Vedelikumahutavus vedellastide mahutamiseks ette nähtud ruumides on puistlastimahutavusest väiksem vedeliku soojuspaisumiseks vajaliku ruumi võrra. Tükilasti (kastid, tünnid, kotid, pakendid) vedamisel ei saa kasutada teatud mahtu, mis jääb parrastel kaarte ja tekkide all piimide vahele või higilaudade (nende olemasolul) ja parraste vahele. Kasutatava ruumi mahtu on tükilastimahutavus (bale capacity, киповая грузовместимость). See moodustab 85-90% teoreetilisest mahust. (vt. Joon. 3.39)
Enamik merel veetavatest lastidest on mahulastid, mille puhul lastiruumid täituvad enne, kui jõutakse laeva kandevõime piirini. • Lastitankide mahutavus See on laeva lastitankide mahutavus kuupmeetrites, kuupjalgades või barrelites (159 liitrit). Kuna vedellastide ruumala sõltub palju temperatuurist (soojuspaisumine), kasutatakse tankide kogu- mahust vedellastide tarvis kuni 98%. • Liinimeeter Ro-ro, ro-pax aluste ja reisiparvlaevade tekkide pikkust kirjeldav arv. Liinimeeter näitab, kui pikas
annaabi.ee 
