sellega vererõhku. Alfa-adrenoblokaatoreid ei kasutata kõrgvererõhktõve korral üksikravimina, vaid kombineeritud ravis. Et alfa-adrenoblokaatorid lõõgastavad silelihaseid ka eesnäärmes, siis sobivad need kõrgvererõhktõvega meestele, kellel esineb eesnäärme suurenemine. • Diureetikumid ehk vee väljatoojad on ravimid, mis toimivad neerudele – suurendavad uriini eritumist ja vähendavad turseid. Ringleva vedelikumahu vähenemisega langeb ka vererõhk. Diureetikumid jaotatakse 3 alarühma: 1) nn tiasiiddiureetikumid (hüdroklorotiasiid, indapamiid); 2) kiired ja tugevatoimelised nn lingudiureetikumid (furosemiid, torasemiid), mida kasutatakse siis, kui kõrgvererõhktõvega kaasneb neerupuudulikkus või südamepuudulikkus; 3) nn kaaliumit säästvad diureetikumid (spironolaktoon), mida ei kasutata kõrgvererõhktõve ravis üksikravimina, vaid erinevates ravikombinatsioonides.
Ei tarvita enda regulaarseid ravimeid, kuna “ei tohi”. Vaevlevad vedelikupuuduses, kuna “enne operatsiooni ei tohi juua”. Selged vedelikud- 2 TUNDI enne anesteesiat Vesi Ilma viljalihata mahl Gaseeritud joogid Tee Must kohv Vedelikud, läbi mille saab lugeda ajalehte NB! Alkohol ei kuulu siin kontekstis selgete vedelike hulka. Tarbitud vedeliku tüüp on olulisem mahust. On kirjeldatud tarbitava vedelikumahu piiramist 100ml täiskasvanutel ja 2ml/kg lastel. 2- 3 tundi enne operatsiooni manustatud süsivesikuterikas jook tagab olukorra, kus patsient läheb operatsioonile metaboolselt “laaditud” seisundis. Ravimeid võib võtta kuni 1 tund enne protseduuri väikse hulga veega (150ml) (Soreide et al 2005). Tahked ained: Uuringud, mis võrdlevad kerge eine tarbimist keskmiselt 4 tundi enne protseduuri vs terve öö kestvat nälgimist, on väga vastukäivad maomahu ja pH taseme suhtes.
see stimuleerib silelihasrakke kontraheeruma. Müogenne refleks on sõltumatu neeru innervatsioonist, kuid seda võivad mõjutada keemilised mediaatorid (NO). * tubuloglomerulaarne tagasiside – tubuloglomerular feedback – algatatakse, kui voolumaht neerus muutub. Jukstaglomerulaarses aparaadis on Macula densa epiteelirakud, need asuvad distaalses vääntorukeses. Kui filtratsioon suureneb, siis suureneb ka torukeses vedeliku maht, Henle lingu ülenevas jämedas osas suureneb suurema vedelikumahu tõttu NaCl viimine Macula Densa (MD) rakkudeni. MD rakkudesse võetakse NaCl, see põhjustab ATP vabastamist. ATP vabastamine inhibeerib reniini vabastamise jukstaglomerulaarsetest rakkudest > aferentne arteriool aheneb. Lõpuks filtratsioon glomeerulis väheneb. Vaja selleks, et ei toimubs vedeliku ja lahustunud ainete kadu (kui liiga kiiresti voolab vedelik, ei jõua toimuda absorptsioon). Kui on suurenenud NaCl transport distaalsesse nefronisse, siis MD rakkudes
Vett saadakse toiduga ja endogeense veena (toiduainete oksüdatsioonist) Vett antakse ära uriiniga, higiga, väljahingatud õhuga, väljaheidetega. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed Dehüdratsioon – ülemäärane veekaotus (nt raske kõhulahtisuse korral) Tursed – tekivad vee peetumisel organismis Janu – tekib, kui rekuvälise vedeliku soolade kontsentratsioon tõuseb, ja vedelikumahu vähenemise korral, kui soolade hulk selles pole muutunud. Veekaotusest tingitud janu tekib siis, kui veekaotus ulatub umbes 0,5%ni kehamassist 6. Vitamiinide mõiste ja tähtsus organismis. Hüpo- ja avitaminooside mõiste ja võimalikud tekkepõhjused. Vitamiinid on toitainete rühm. Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsionee- rimiseks ja arenguks. Inimese keharakkudes ei sünteesita vitamiine. Vitamiinid on väga erinevate
ööpäevas. Vett saadakse toiduga ja endogeense veena (toiduainete oksüdatsioonist). Vett antakse ära uriiniga, higiga, väljahingatud õhuga, väljaheidetega. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed! Dehüdratsioon – ülemäärane veekaotus (nt raske kõhulahtisuse korral) Tursed – tekivad vee peetumisel organismis Janu – tekib, kui rakuvälise vedeliku soolade kontsentratsioon tõuseb, ja vedelikumahu vähenemise korral, kui soolade hulk selles pole muutunud. Veekaotusest tingitud janu tekib siis, kui veekaotus ulatub umbes 0,5%ni kehamassist D. Vitamiinide mõiste ja tähtsus organismis. Hüpo- ja avitaminooside mõiste ja võimalikud tekkepõhjused. Vitamiinid on toitainete rühm. Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks. Inimese keharakkudes ei sünteesita vitamiine.
Kaltsiumi: kaltsioniin ja parathormoon. Osmoos-aine difusiooni läbi poolläbilaskva membraani,mis eraldab kaht erisuguse kontsent. Lahust.osmootne rõhk.- osmoosi tagajärjel suurema kont. Vedelikus tekkiv lisarõhk.tekitavad vees lahustunud aine,mis imevad enesesse vett läbi membraani.onkootne rõhk-tingituna valkudest ,mis moodustub väikese osa vereplasma osmootsest rõhust. Janu: rakuvälise vedeliku soolade konts. Tõusu(hüperosmootse) ja ka vedelikumahu vähenemise korral.veebilnassi retseptorid=vaheaju osmoretseptorid SISESEKRETSIOON *Hüpofüüsi eessagar : AKTH/ACTH (adrenokortikotroopne hormoon); TSH e. türotropiin; STH e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH e. follikulotropiin; LH e. luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin.
annaabi.ee 
