Töövahendid Stalagmomeeter, mõõtkolvid mahuga 50ml, pipetid Töö käik Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistatakse pindaktiivse aine vesil kontsentratsioonil). Pindpinevus määratakse stalagmomeetri tilkade lugemise me Pindpinevuse määramiseks tõmmatakse uuritav vedelik kummibalooni abil stalag oleks kõrgemal ülemisest märgist A stalagmomeetri kaelal. Seejärel kummiballoo vedelikult lastakse tilkuda alla pandud keeduklaasi. Loendatakse vedeliku tilkade stalagmomeetri ülemisest märgist A alumise märgini B. Katset korratakse iga lah Määramist alustatakse destilleeritud veega ning lõpetatakse suurima kontsentrat tulemuse saavutamiseks peab tilkade moodustamine olema piisavalt aeglane. anooli vesilahus kontsentrartsiooniga 1,5M ja 5 alagmomeetri abil. t tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab
isegi põletushaavad. Miks? Mehaaniline töö tõttu pinnad soojenevad 123. Miks süttivad Maa tehiskaaslased ja meteoriidid atmosfääri jõudes põlema? Mehaaniline töö tõttu pinnad soojenevad nii palju, et tekib isesüttimine 124. Ühes õpikus on kirjutatud: "Vesi soojeneb aeglaselt ja jahtub aeglaselt". Kuidas tõlgendada seda lauset füüsikaterminite abil? Pole nii hea soojusjuht 125. Miks auruv vedelik jahtub? Et vedelikult väljuvad suurema ja alles jäävad väiksema kineetilise energiaga molekulid, siis siis allesjäänud molekulide keskmine kineetiline energia auramisel väheneb, st vedelik aurumisel jahtub. 126. Miks vedelike aurumiskiirus sõltub temperatuurist? Sest osakesed hakkavad kiiremini liikuma vee soojenedes ja see annab võimaluse teha hüppeid välja 127. Millest sõltub pinna kuivamise kiirus? Temperatuurist 128. Mida tähendab auramiskiirus? Mis on selle ühik? Näitab, kui palju aurab
Termiliste protsesside all mõistetakse toiduainete mõjutamist soojusenergiaga kas otseselt või mõne soojuskandja (vesi, aur, suits) kaudu. Jahutamine ja külmutamine kuuluvad samuti termiliste protsesside hulka, kuid siin on tegemist produktis oleva soojuse ärajuhtimisega külmaagensi abil. Soojusvahetusprotsessidest võtab osa kolm soojuse ülekandumise viisi. Esimene on soojusjuhtivus, kus soojusenergia antakse ühelt tahkelt kehalt või vedelikult teisele üle kui nad on omavahel kontaktis. Näiteks piima või mahla pastöriseerimine plaatsoojusvahetis. Teiseks on konvektsioon, kus soojus antakse edasi liikuvate gaaside või vedeliku osakestega ruumi ühest otsast teise. Konvektsiooni tekitab vedelike või gaaside osakeste erinev tihedus. Materjali tihedus väheneb soojenedes ja suureneb jahtudes. Osakesed saavad soojusenergia puutudes kokku kuuma pinnaga
kiirgusintensiivsusega. Kiirgusintensiivsuse ja absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsuse suhet nimetatakse mustusastmeks. Mustusaste oleneb temperatuurist, pinna omadustest ja pealiskihi olukorrast. 70. Soojusläbikande mõiste. Soojusläbikanne ühekihilises tasapinnalises seinas. Valemi tuletus vastava skeemi alusel. Soojusläbikandeks nimetatakse komplitseeritud soojuse levi viisi, kus soojus antakse üle voolavalt vedelikult või gaaasilt tahke keha pinnale konvektsiooni ja kiirguse teel. Läbi tahke keha pinna soojus levib edasi soojusjuhtivuse teel ja edasi tahke keha teiselt pinnalt antakse soojus edasi konvektsiooni ja kiirguse teel mingisugusele teisele vedelikule või gaasile. Seda seina nim. küttepinnaks. Q = * A(t v1 - t v 2 ) = * A * t [W] , kus k on soojusläbikande tegur. Valemi tuletus ja skeem vihikus. 71. Soojusläbikanne mitmekihilises tasapinnalises seinas.
t w q= m 2 n i i =1 i -> n seina puhul 41. Konvektiivne soojusülekanne ( Newtoni valem ja - määramine) Praktikas pakub erilist huvi konvektiivne soojusülekanne, liikuva gaasi või vedeliku ja tahkekeha pinna vahel nende kontakteerumise protsessis. Seda soojushulka arvutatakse Newtoni valemiga: Soojusevoog, mis antakse konvektsiooni teel üle vedelikult seinale või vastupidi on võrdeline vedeliku ja seina temperatuuride vahega q = t [ w / m ] . - 2 nimetatakse konvektiivseks soojusülekande teguriks [ w / m K ] 2 - määramine on puht arvutuslikul teel väga keeruline ja töömahukas ülesanne ning mõningatel juhtudes isegi võimatu
kiirgusintensiivsusega. Kiirgusintensiivsuse ja absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsuse suhet nimetatakse mustusastmeks. Mustusaste oleneb temperatuurist, pinna omadustest ja pealiskihi olukorrast. 70. Soojusläbikande mõiste. Soojusläbikanne ühekihilises tasapinnalises seinas. Valemi tuletus vastava skeemi alusel. Soojusläbikandeks nimetatakse komplitseeritud soojuse levi viisi, kus soojus antakse üle voolavalt vedelikult või gaaasilt tahke keha pinnale konvektsiooni ja kiirguse teel. Läbi tahke keha pinna soojus levib edasi soojusjuhtivuse teel ja edasi tahke keha teiselt pinnalt antakse soojus edasi konvektsiooni ja kiirguse teel mingisugusele teisele vedelikule või gaasile. Seda seina nim. küttepinnaks. Q * A(t v1 t v 2 ) * A * t [W] , kus k on soojusläbikande tegur. Valemi tuletus ja skeem vihikus. 71. Soojusläbikanne mitmekihilises tasapinnalises seinas.
võrdsustub. Kuulmetõri on tavaliselt suletud olekus, kui neelame, siis kanal avaneb. Sisekõrv paikneb kolju sees ja koosneb kahest eraldi osast, millel on oma ülesanne. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on teokojakujuline luustunud spiraal. Teos on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest eraldatud membraaniga. Alumisel membraanil on palju kuulmerakke. Kuulmerakkude kiud on erineva pikkusega. Kuulmeluukeste võnked antakse edasi teos olevale vedelikule. Vedelikult kanduvad võnked membraanidel olevatele kuulmerakkudele. Nii muutuvad helivõnked närviimpulssideks. Mööda kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal toimub impulsside eristamine ja mõtestamine. Arutle! Millisel juhul inimene ei kuule? a) b) c) d) e) f) Kirjuta kõrva osade nimetused! 1 2
annaabi.ee 
