Tüütu leheriisumise saab olulisemalt meeldivamaks muuta tänapäevast tehnikat appi võttes. Kuigi see referaat räägib elektritööriistadest, võiks esimeseks alternatiiviks olla ikkagi bensiinimootoriga õhuluud. Selle kahetaktiline bensiinimootor käitab turbiini, tekitades nõnda tugeva õhujoa maapinnal lebavate lehtede lihtsaks hunnikusse kokkukoondamiseks. Veidi kallimal õhuluua mudelil on komplektis ka kogumisvarustus, millega annab peale lehtede ka muud maas vedelevat sodi, nagu oksaraod ja paberid, kokku tõmmata. Ka elektrilise lehepuhuriga saab vaevata sügislehed nurka hunnikusse puhuda, siis sisse imeda, mille käigus purustab hakketurbiin sisseimetavad lehed, vähendades nii lehekuhilat kuni 90%. Puhur-imurite hinnad on kauplustes 1200 kuni 1600 krooni ja erinevad nad ainult mootori võimsuse poolest. Eespool nimetatud masinad on hooldusvabad ja ostes tuleks tähelepanu pöörata mootori võimsusele.
Veest paitavad neile mitmed jõehobu kogud, mis on paigal nagu surnud kehad, ja ainult haruldane kõrvade väristamine annab neid välja. Põhiliselt on jõehobud vees terve päeva ja ainult keskööl lähevad nad veest välja, et rohtu süüa. (Siin tuleb välja ka üks minu jaoks huvitavamaid fakte sellest artiklist- jõehobud söövad ühe ööga ära ligi viiskümmend kilo rohtu.) Ja järsku märkab grupp turiste kaldal vedelevat mingit keha, mis on jõehobust ikkagi suurem, see tähendab, et see peaks olema siiski elevant. Seejärel märgatakse mingisugust liikumist elevandi poole- krokodillid hakavad kah kohale jõudma, kuid see krokodill, kes enne jõudis teist juba ligi ei lase, nii et süüa saab ainult üks nendest. · Turistid jõavad rahvusparki, mille pindala on ligi 100km2 ja mida kaitseb umbes viiskümmend relvastatud ning väljaõpetatud meest, kella seitsme paiku
avada ja sisse vaatamisest ei tasunud rääkidagi. Joe võttis kapist välja ühe püssi ja tuli Thomase poole ja küsis: "Tead, mis see on?" Thomas vaatas ja lausus: "See on nagu vintpüssi moodi, aga ma ei usu ..." Joe segas ruttu vahele: "Muidugi on see vintpüss, lähme proovime seda õues." "Aga, kust sa selle said?" päris Thomas." Pole tähtis, lähme nüüd," kiirustas Joe Thomast tagant ja nad läksidki välja. Õue minnes märkas Thomas mingit märkmikku maas vedelevat ja see oli Joe salakapi juures. Thomas oli aus poiss ja proovis Joele märkmiku kätte anda, aga ta oli juba välja läinud. Poiss otsustas selle kaasa võtta ja Joele edasi anda. Õues olles läks Thomasel märkmik täiesti meelest ja ta hakkas Joe vintpüssi uurima. Viimane demonstreeris oma laskmisoskusi. Ta nägi oravat jooksmas ning lasi tule tema peale lahti ning orav langes surnult maha. "Miks sa seda tegid?" päris Thomas ehmunult.
kui tema mõtted kanduvad tüdrukule nimega Anny, keda Antoine kunagi armastas. 25. jaanuaril tõdeb Antoine, et viimastel nädalatel on toimunud mingisugune muutus, abstraktne muutus, mis ei põhine millelgi. Mees oli ise muutunud. Varem meeldis talle väga maast üles korjata kastaneid, vanu riideräbalaid ja eelkõige pabereid. Kuid seekord kui ta väljus hotellist, et minna raamatukokku oma uurimustööd tegema, ei suutnud ta maas vedelevat paberitükki üles korjata vaid silmitses seda. 26. jaanuaril lõpetas mees 12. peatüki, mis haakub Rolleboni Venemaal viibimisega kuni Paul I surmani. 29. jaanuaril, reedel arutles mees küsimusel kas Rollebon ikka osales Paul I mõrvamises. Reede õhtul polnud tal aga mingit tahtmist tööd teha ning ta otsustas, et läheb perenaisele külla kuid selgus et too oli läinud linna oste tegema. Mõnikord pärast õhtusööki oli Antoine'il harjumus perenaisega hotelli teisel korrusel armatseda
Et hoida tugevam elektri löök ära tõsta üks jalg üles, seista ja hüpata ühel jalal juhtmetest eemale; asetada jalalabad tihedalt kõrvuti ning väljuda tsoonist hüpates kõrvuti jalgadega. Kahjustatud madalpinge liinid on väga suure tõenäosusega pingestatud. Läbi maapinna nad inimest ei ohusta, kokkupuude võib aga olla surmav. Mahalangenud elektrijuhtmeid ei tohi mingil juhul puutuda! Maas vedelevat liini märgates helistage kohe telefonil 112 või Eesti Energia rikketelefonile 1343. Liinile langenud puud ei tohi mingil juhul ise eemaldama asuda. Liiniga kokkupuutes olevat puud katsuda ei tohi! Märg puit juhib elektrit ning selle katsumine võib olla surmav! Kõrgepingeelektrilöök Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses
elukogemust: “Õnn, see rumal väheviljakas tunne teeb naised paksuks ja uimaseks nagu veskituvid, ja ime pole, et mehed ei too neile lilli, vaid teri...”4 Romaanis “Karu süda“ (1989) omistatakse sama mõtteviis loodusrahvaste rikkumata mõistusele: oiumees käseb taigakütt Niikal õnnetoova taskupü- haku ära visata, sest “see sulle õnne too. Õnn igav ole, paksuks tee ... õige nganassaan kõhn ole.”5 Niika mõtleb hiljem, maas vedelevat õnnekuju vaadates, ise edasi: Käsi kas mäletas teadmamehe sõnu või meenutas mulle mu oma kogemust: õnn, see rumal väheviljakas tunne, ei kinnistu pikemalt maailmapilti. Või on nagu pidupillak – mida kauemaks jagub viina, seda pikemalt valutab pea. [---] ma olin kütt, teadsin veidi kindlamini, et õnn peab jääma tabamatuks nagu kõige tumedamat, ilusamat masti soobel – siis on huvi ja pinget ikka ja jälle laande põigata.6
Hofstra < muinasgermaani sdn `külg, rand, äär, serv' hiis kui püha koht, eraldatud ala hiis kui jumal või haldjas (vt ka hitto, hiisi, hiidenväki) hiis kui kalme, teispoolsus (vrd Hiiela) hiis kui hiid (hiiglane) Pole ühtlaselt tuntud lms rahvastel; osalt suuremad puuderühmad, osalt üksikud puud. Puid ei tohtinud segada, puutuda ja kindlasti mitte maha võtta. Ka ei tohtinud korjata hiiest oksarisu või muud maas vedelevat. Sealt ei tohtinud heina niita. Pühakoha puutumiskeeld. Hiite rändamine? hiis kui kultussalu, selgelt piiritletud pühakoht (vt hiieaiad); kõrvalises kohas asuv paik; hiis kui kalmistu; nt Kodavere iite-kalme, Jõhvi ijekalmu hiis kui (demoniseeritud) üleloomulik olend; soome hiidet `hiiud', hiidenväki `hiie elanikud' (vrd kalmanväki `kalmulised'), vesihiisi (=veehaldjas), hiidenkarja `hiie
annaabi.ee 
