3507,03kJ/3600 = 0,97 kW/h 13 Kokkuvõte Kuivatatud puuvilja on söödud juba tuhandeid aastaid Kuivatatud puuviljad on väisemahulised , koosnevad peamiselt süsivesikutest ja säilivad kaua. Kuivatamisel liigub niiskus toidu pinnale ja aurustub seal, Külmutuskuivatamisel liigub niiskus toidu pinnale mitte vedelalt vaid veeauruna. Külmutuskuivatamine on ilmselt parim kuivatusmeetod, kuid selle miinusteks on kulukus ja aeganõudvus 14 Kasutatud kirjandus ja allikad http://ww.nzifst.org.nz/unitedoperations/drying1.html http://plantvalor.ee/index.php/esileht/masinapark/ http://www.rapidtables.ºCom/ºCalºC/eleºCtriºC/Joule_to_Watt_ºCalºCula tor.htm https://staff.ttu.ee/dedov/kuivatid/j a%20ahjud/konspekt_kuivatustehnika/mst0080_16
hallitusseenjuuretisi. Juuretisi kasutatakse kuivkultuuridena ja vedelkultuuridena. Emajuuretis (saastumise oht), vahejuuretis, tarbejuuretis. Otse tanki külv -tagab ühtlase kvaliteedi, kuid kallis, siin kasutatakse DVI kuivkontsentraate. Otsekülv juustupiimale ideaalne variant. Tarbejuuretist kasutavad suurettevõtted. Otsejuuretist (külv) väikeettevõtted. Juuretised: · Vedelalt sügavkülmutatud · Sügavkülmutatud kuivatatud · DVS · DVI kasut. Juuretise ütsekülvil juustupiima. Ülisuur mikr. sisaldus. 4. Mis on laap? Mis ühikutes mõõdetakse laabi kalgendamisvõimet? Mis mõjutab laabi aktiivsust? Naturaalset laapi saab valmistada vasikate libedikest, see kallis ja seetõttu tootmiseks ei jätku. Laabis on ensüüm KÜMOSIIN, mis kalgendab kaseiini.
Faasisiirded Faas aine erinevate omadustega olekud Faasisiire protsess, kus aine läheb ühest olekust teise. Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee jaoks rõhk on 6mmHg ja temp 0.01oC. Kolmikpunkt ei pea olema ainult tahke, vedela ja gaasilise vahel. Nelikpunkti pole olemas. Sulamine ja tahkumine
Polükristallid on keskmiselt isotroopsed. Faasisiirded Faas – aine erinevate omadustega olekud Faasisiire – protsess, kus aine läheb ühest olekust teise. Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee jaoks rõhk on 6mmHg ja temp 0.01 oC. Kolmikpunkt ei pea olema ainult tahke, vedela ja gaasilise vahel. Nelikpunkti pole olemas. Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus: Q m
Polükristallid on keskmiselt isotroopsed. Faasisiirded Faas aine erinevate omadustega olekud Faasisiire protsess, kus aine läheb ühest olekust teise. Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee jaoks rõhk on 6mmHg ja temp 0.01 oC. Kolmikpunkt ei pea olema ainult tahke, vedela ja gaasilise vahel. Nelikpunkti pole olemas. Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus: Q m
............ 185 14.3. Plastmasside töötlemine ............. 186 14.4. Plastmasside omadused ............. 186 14.5. Tähtsamad polümeerid ............. 188 14.6. Plastmassidest plaatmaterjalid ............. 191 14.7. Plastmassidest rullmaterjalid ............. 193 14.8. Plastmassidest profiiltooted ............. 196 14.9. Vedelalt kasutatavad materjalid ............. 199 14.10. Vahtplastid ............. 201 14.11. Muud plastmasstooted ............. 201 15. Sooja- ja heliisolatsioonimaterjalid ............. 203 15.1. Üldmõisteid ............. 203 15.2. Orgaanilised plaatmaterjalid ............. 204
annaabi.ee 
