Yi=β0+β1X1i+β2X2i+β3X3i+D1i+u Yi-sõltuv muutuja, riietele ja jalanõudele tehtavad kulutused i-ndas riigis aastatel 2007 ja 2010 X1i-sõltumatu muutja, SKP inimese kohta i-ndas riigis aastatel 2007 ja 2010(eurodes) X2i- netosissetulek i-ndas riigis aastatel 2007 ja 2010 (ostujõu pariteedi ühikutes) X3i-töötuse määr i-ndas riigis aastatel 2007 ja 2010 (%) D1i- fiktiivne muutuja, mis tähistab aastat (D1i=0 aastal 2007 ja D1i=1 aastal 2010) ui- juhuslik komponent ehk vealiige β0 – mudeli vabaliige β1 – mudeli vabaliige, mis näitab, kui X1 muutub 1 ühiku võrra, siis Y muutub β1 ühiku võrra. β2 – mudeli vabaliige, mis näitab, kui X2 muutub 1 ühiku võrra, siis Y muutub β2 ühiku võrra. β3 – mudeli vabaliige, mis näitab, kui X3 muutub 1 ühiku võrra, siis Y muutub β3 ühiku võrra. i=1,2,3...n; n=58 – valimi maht 1.2 ANDMED Mudelis kasutatavad andmed pärinevad Eurostati andmebaasist
· Modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad: eksogeenselt (väliselt) määratud ehk sõltumatud, seletavad muutujad küsitlus; (X). Väärtused määratakse mudeli väliselt. ettevõtte andmed. · Statistiliste meetoditega hinnatavad mudeli parameetrid (). · Andmete ettevalmistamine · Juhuslik komponent ehk vealiige (u). sobivasse formaati viimine; ühikute teisendamine; vajadusel logaritmimine. · Andmetes esinevate vigade avastamine
KORDAMINE ÖKONOMEETRIA KONTROLLTÖÖKS 2013 sügissemester kasutatud 2017. aasta sügissemestri KT õppimiseks Teooria 1. Ökonomeetrilise mudeli komponendid. Endogeensed (sõltuvad Y), eksogeensed (sõltumatud, X), hinnatavad parameetrid (beeta) ja juhuslik komponent ehk vealiige (u) 2. Andmetüübid. Kvalitatiivsed, kvantitatiivsed, ristandmed, aegread, paneelandmed 3. Valimvaatlused ja parameetri hinnangu mõiste. Uuritav objekt on üldvalim, andmebaas on üldjuhul valim. Järledusi teeme üldkogumi kohta ja selleks kasutame valimit. Valimi parameetrite põhjal leitakse üldkogumi parameetrite hinnangud. Valim on juhuvalim, hinnang on juhuslik suurus. Suvaline valimi andmete põhjal
tööjõus muutub ühe ühiku võrra. β 4 – mudeli parameeter, mis näitab 2005nda aasta fiktiivse muutuja seost brutopalgaga β5 – mudeli parameeter, mis näitab 2006nda aasta fiktiivse muutuja seost brutopalgaga β6 – mudeli parameeter, mis näitab 2007nda aasta fiktiivse muutuja seost brutopalgaga ui – mudeli vealiige i = 1, 2, 3, …, n, kus n on valimi maht (n=60) 1.2. Töös kasutatavad andmed Käesolevas töös kasutatavad andmed on võetud Eesti Statistikaameti kodulehelt. Autorid kasutavad töös andmeid Eesti 15 maakonna kohta aastatel 2005-2008. Seega tegemist on paneelandmetega. Kuna statistikaamet ei väljasta kõiki töös kasutatavaid andmeid suhtarvudena, siis need on leitud arvutuslikult autorite poolt, kasutades Exceli tarkvaraprogrammi
keerukus. Lineaarne spektrisegu lahutamine Hüperspektraalse kaugseire puhul üks rakendamise võimalusi. Peamiseks meetodiks on LINEAARNE spektrisegu lahutamine: iga piksli heledus või heleduskordaja antud spektraalkanalis esitatakse lineaarse kombinatsioonina e kaalutud summana eelnevalt leitud nn algliikmete heleduste (heleduskordajate) väärtusest. Rij heleduskordaja I-ndas kanalis * Fj j- nda algliikme kaal (fraktsioon) + E teatud vealiige. Algliikmed endmember nt ühes piksliks on kaks algliiget tihe taimkate ja muld, eeldame, et algliikmete spekter on teada. Eesmärk on leida F[j] ehk kordajad ehk fraktsioonid, osakaalaud n- ö. Kui Rij on teada, saab F (osakaalu) ja E arvut lineaarsest võrrandisüsteemist. Reeglina peab kasutada olevate kanalite arv olema suurem kui algliikmete arv. Algliikmete kaalude summa on 1. Soovitatavalt tuleb piltidel teha atmosfääri korrektsioon, st taandada nad heleduskordaja ühikutesse.
Ökonomeetria KT kordamisküsimused 1. Ökonomeetrilise mudeli komponendid. ● Modelleeritavad näitajad: endogeenselt (sisemiselt) määratud ehk sõltuvad muutujad (Y). Väärtused määratakse mudeli siseselt ● Modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad: eksogeenselt (väliselt) määratud ehk sõltumatud, seletavad muutujad (X). Väärtused määratakse mudeli väliselt. ● Statistiliste meetoditega hinnatavad mudeli parameetrid (b). ● Juhuslik komponent ehk vealiige (u). 2. Andmetüübid. Ökonomeetriline mudel baseerub arvandmetel: ● Ristandmed (cross-sectional) ● Aegread (time series) ● Paneelandmed (panel data) Andmed saavad olla kas ● Kvalitatiivsed (ei saa mõõta arvudega, nt haridustase) ● Kvantitatiivsed (mõõdetakse arvudega, nt vanus) 3. Valimvaatlused ja parameetri hinnangu mõiste. ● Uuritav objekt on üldkogum ● Andmebaas on üldjuhul valim
annaabi.ee 
