toime riigi ees seisnud probleemidega. Arvukad rahvakihid- ohvitserid, töösturid, suurmaaomanikud ja teised olid avalikult demokraatia vastu. Riigis toimusid pidevalt streigid ja meeleavaldused kommunistlike ja natsionaalsotsialistlike loosungite all. Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) nägi kommunistides oma põhivaenlasi. NSDAPs omakorda nähti kommunismiohu pidurdajat. Parteid kemplesid omavahel, töölisparteid olid lõhestatud (natsinaaldemokraatide ja kommunistide vatuolud), mis kergendas natside võimuletulekut. Pärast riigipresidendi Hidenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid. Võib öelda, et Weimari Vabariik oli loodud hukule. Saksamaa ei saanud hakkama demokraatliku korraga, vaid vajas kindlat kätt. Majandusraskused ja inflatsioon viisid teravate sotsiaalprobleemideni, nagu tööpuudus ja keskklassi nõrgenemine. Kõik, kellel oli midagi kaotada, eelistasid natse kommunistidele. Saksamaa muutus totalitaarse diktatuuriga riigiks,
kindral. Artur Sirk- 1900-1972 ,advokaa t,yks vapside liidu juhte Põhiseaduslik kriis rahvas nõudis uut ps,riigikogul liiga suur võim ja nõudsid presidendi ametikohta,riigikogu töötas välja uue ps eelõu. Rahvahääletusel aug 1932 kukkus see aga läbi tänu rahva rahulolematusele riigis valitseva olukorrale ja sotsialistide ning vapside vastupropagandale.valitsus parandas põhiseadust ja pani selle uuesti juuni1933 rahvahääletusele,kuid see kukkus läbi. Vatuolud teravnesid veelgi rahva,poliitikute ja erakondade vahel.rahva rahustamiseks kehtestati aug1933 üleriigiline kaitsesisukord.sellega piirati kodanike vabadusi ja õigusi.keelustati ka vapside keskliit mille tagajärjel halvakspanu valitsuse vastu veelgi suurenes.oktoobris toimus kolmas rahvahääletus kus vapside koostatud ps saavutas võidu. Üleminekuaeg pärast rahvahääletus astus tõnissoni valitsus tagasi ja ametisse tuli üleminekuaja valitsus eesotsas konstatin pätsiga
1. Konstitutsioonilised demokraadid (kadetid) tahtsid põhiseadust 2. VSDTP ehk Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei tahtsid parandada tööliste eluolu, aga ei teadnud, kuidas; enamlased (tahtsid revolutsioonilist diktatuuri, Lenin) ja vähemlased (tahtsid reforme) RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJ ALGUL, SUURRIIKIDE BLOKKIDE KUJUNEMINE 1872 Kolmekeisriliit: SM + Austria-Ungari + VM o Probleemiks oli VM ja A-U vatuolud Balkanil liit lagunes, sest mõlemad tahtsid võimu Balkanil o Olulised olid Türgi piiril 2 väina: Booporus ja Dardanellid 1879 Kaksikliit: SM + A-U -> 1882 Kolmikliit, lisandus Itaalia o Hiljem liituvad Rumeenia ja Bulgaaria o Liit tekitas teistes Euroopa tiikides rahutust o Saksa keiser Wilhelm II loobus Vmga sõlmitud edasikindlustuslepingust, millega SM oli kohustatud
1) inkorporeerimine-süstematiseerimine kronoloogilises järjekorras. Selle näiteks on kogumik Eesti Seadus. Põhierinevus kodifitseerimise ja inkorporeeimise vahel tuleneb sellest, et inkorporeerimisel akte ei muudeta ega täiendata; 2) kodifitseerimine paljude üksikute normide või aktide kogumine mingi õigusharu ulatuses. Näiteks koondab kriminaalkoodeks kõiki kriminaalõigust reguleerivaid sätteid. Kodifitseerimisel kõrvaldatakse kõik erinevused ja vatuolud eri aktide vahel ja antakse neile ühtne hinnang. Sageli saab sellest hinnangust uus ÕLA, millel on seaduse jõud. Tihti kehtestatakse see seadusega ning nii tekib uus akt. Koodeksitel on kindel struktuur, mille suurimaks jaotuseks on üld-ja eriosa, väikseimaks aga punkt. 31 Kasutatud kirjandus: 1) "Riik ja õigus" Jüri Liventaal. Tln. 1999 2) The Sources of English Law" Tln. 1998
katoliiklaste vandenõu mahasurumine 1605 - Sisepoliitika: Absolutismi pooldaja , parlamendil pole õigust piirata tema kui jumala poolt valitud kuninga võimu. - Kuninga tõlgendus vastuolus Inglismaa traditsioonide ja parlamendi enamuse arvamusega ! - Parlamendi võimu toetasid: Suurkodanuls (City) ja Maaadel ( Gentry) - Komistuskiviks uute riigimaksude kehtestamine (Kelle pädevuses?) - James I soovib toetada Saksamaa protestante vajab lisaraha Sisepoliitililised vatuolud tekkisid: - Usuliste ja poliitiliste eriarvamuste alusel. Laiem kontekst : Inglismaal toimunud Majandusmuutused 2. Charles I (Valitses 1625-49, Hukati) - Sisepoliitika: Absolutismi pooldaja. Areneb avalik konflikt parlamendiga: vajas raha prantuse hugenotide toetamiseks. Areneb avalik konflikt parlamendiga: - 1628 Petition of Rights (Õiguste Petitsioon): · Kinnitas vanad, magna Chartas (suures vabaduskirjas) 1215 kinnitatud kuningavõimu piirangud: 1
annaabi.ee 
