36. Südame ehitus Süda on lihaseline õõnesorgan.Ta paikneb kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu. Süda jaguneb neljaks kambriks – paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vatsakeses on arteriaalne veri. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline vahesein. Vasakust vatsakesest väljub keha- ehk suurt ringet varustav aort ja paremast venoosset verd sisaldav arter – kopsutüvi. Sõda koosneb tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud epikardiga ja seestpoolt endokardiga. Süda on sopistunud südamepauna. Südame kestad ja klapid Südamesin on kolmekestaline, seest väljapoole sise-, lihas- ja väliskest. Sisekest ehk endokard. Selle kurrud moodustavad südameklapid. Õhuke tugev sidekoelis-elastne kest.
Verevoolu abistamiseks esinevad veenides klapikesed, mis takistavad vere tagasivoolu. 43. Süda Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan, mille ülesandeks on hapnikuga rikastatud vere pumpamine organismi. Südamel ereistatkse laiemat osa – südamebaasi ja teravat osa – südametippu. Süda jaguneb neljaks kambriks – paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Kodasid eraldab kodadevaheline sein ehk kodadevaheline sept. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline sept. Kodade ja vatsakeste vahelist piiri südame vlispinnal tähistab südant ümbritsev pärgvagu. Pärgvaolt suunduvad südametipu poole parem ja vasak interventrikulaarvagu, mis jagavad südame paremaks ja vasakuks pooleks. Südame paremas pooles asuvad parem koda ja parem vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vatsakeses on arteriaalne veri. Lootel on parem ja vasak koda omavahel ühenduses ovaalauguga, hiljem kasvab
- X peaajunärv, uitnärv -annab rahulikkuse, aeglustab ja nõrgendab südame tegevust. b) Sümpaatilised närvid – - kiirendavad ja tugevdavad südame tegevust 114. Südame erutusjuhtesüsteem Eriliste kiududesüsteem südamelihases. Selles tekib ja levib erutus, mis põhjustab südamelihase kontraktsiooni. Süsteemi kuuluvad: - Siinussõlm - kodade-vatsakestevaheline sõlm - Hisi kimp - Sinuatriaalsõlm - atriovertikulaarsõlm 115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne SV e kehavereringe->Vasaku vatsakese aort->kehasse (-O2; +CO2)->ülemine ja alumine õõnesveen, pärgurge->parem koda. Ülesanne- 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp( südame osad, veresooned), ülesanne VV->Parema vatsakese kopsutüvi-> kopsu->kopsu ( -CO2; ; +O2)-> 2+2 kopsuveeni-> vasak koda.
Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa - -südamebaasi ja teravat osa südametippu. Baasi tipuga ühendavat südame pikitelg on veisel ja hobusel vertikaalne, tipu osa vähese nihkega vasakule ja tahapoole. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein ehk sept. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline sept. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Parem koda ja vasak koda asetsevad õhukeseseinaliste ning ovaalsete kotikestena südame baasil, ümbritsedes aordi ja kopsuarteri algusosi. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni.
- X peaajunärv, uitnärv -annab rahulikkuse, aeglustab ja nõrgendab südame tegevust. b) Sümpaatilised närvid – - kiirendavad ja tugevdavad südame tegevust 114. Südame erutusjuhtesüsteem Eriliste kiududesüsteem südamelihases. Selles tekib ja levib erutus, mis põhjustab südamelihase kontraktsiooni. Süsteemi kuuluvad: - Siinussõlm - kodade-vatsakestevaheline sõlm - Hisi kimp - Sinuatriaalsõlm - atriovertikulaarsõlm 115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne SV e kehavereringe->Vasaku vatsakese aort->kehasse (-O2; +CO2)->ülemine ja alumine õõnesveen, pärgurge->parem koda. Ülesanne- 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp( südame osad, veresooned), ülesanne VV->Parema vatsakese kopsutüvi-> kopsu->kopsu ( -CO2; ; +O2)-> 2+2 kopsuveeni-> vasak koda.
28) Süda ja veresooned Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa - -südamebaasi ja teravat osa südametippu. Baasi tipuga ühendavat südame pikitelg on veisel ja hobusel vertikaalne, tipu osa vähese nihkega vasakule ja tahapoole. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein ehk sept. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline sept. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Parem koda ja vasak koda asetsevad õhukeseseinaliste ning ovaalsete kotikestena südame baasil, ümbritsedes aordi ja kopsuarteri algusosi. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. Vatsakestest on vasak suurem ja ulatub südame tippu
Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa - -südamebaasi ja teravat osa südametippu. Baasi tipuga ühendavat südame pikitelg on veisel ja hobusel vertikaalne, tipu osa vähese nihkega vasakule ja tahapoole. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein ehk sept. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline sept. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Parem koda ja vasak koda asetsevad õhukeseseinaliste ning ovaalsete kotikestena südame baasil, ümbritsedes aordi ja kopsuarteri algusosi. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni.
annaabi.ee 
