FRACTUS - REBENENUD ÜLEMISE KIHI PILVED: 6-10 km - kiudpilved KESKMISE KIHI PILVED: 2-6 km kõrgrünkpilved, kõrgkihtpilved, kihtsajupilved ALUMISE KIHI PILVED: 0,1-1,5 km kihtpilved, kihtrünkpilved KONVEKTSIOONIPILVED: 0,4 1,5 km kuuma ilmaga, rüngad Pilvede hulka mõõdetakse pallides 1 pall on 1/10 talvelaotusest (8 palli hinnatakse täispilvisuseks) CIRRO CUMULUS Kiudrünkpilved väga kõrgel ja näivad kui väikesed kiud CIRRO STRATUS Kiudkihtpilved vatjas, päike paistab läbi, päike jätab varju. Võib tekkida halo nähtus CIRROCUMULUS TRACTUS Lennukigaaside jäljed ALTOSTRATUS Kõrgkihtpilved 3-5km, paksus 1km. Valkjas, hall, sinakas. Päikese ja kuu jaoks poolläbipaistvad. Varjud puuduvad. Üldiselt sademeid ei anna, võib anda lund ja vihma. Pildil on fractust ka. Päike ja kuu täpina. ALTOCUMULUS Kõrgrünkpilved 2-3km, paksus 200-700m, valged, hallid, sinakad. Kujult vöödid, vallid,
Uue katsena lisasin konts.lämmastikhapet. Sadet ei tekkinud, seega polnud lahuses Sn2+ ,Sn4+ ja Sb2+ -ioone. Alustasin katioonide tõestamist I rühmast. Lisasin 1 ml lahusele tilkhaaval 2M HCl lahust, mingit sadet ei tekkinud. Järelikult I rühma katioone lahuses üldse polnud. Seega sai lisada k. HCl-i ja 1ml TAA , et sulfiidide sademeid välja keeta. Keetsin lahust vesivannis 5 min ning üllatuseks tekkis valge tihe vatjas sade. Kuna see ei vastanud ühelegi sulfiidile (CuS, Bi2S3, SnS, SnS2, CdS, Sb2S3) , siis järeldasin, et ka teine rühm puudub. Vahepeal tõestasin alglahusest Fe3+ -ioonid (katioonide III rühm), mistõttu lahus omandas Berliini sinise värvuse. Kuna ühes rühmas sai katioone olla ainult üks, liikusin edasi järgmise rühma juurde. 4 Fe3+ + 3 [Fe(CN)6]4- Fe4[Fe(CN)6]3 Võtsin tsentrifuugiklaasi 1,5ml alglahust, lisasin ammoniaakhüdraati aluselise
Seen Boletus satanas, saatana-kivipuravik (juuda-kivipuravik, kuradipätak) Kirjeldus: Viljakehad värvuvad vajutamisel ja murdes kiiresti kahvatusiniseks. Kübar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, väikesed, ümarad. Jalg vähemalt vööndina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 × 5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskäävjad, 1115 × 57 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied
Tavaline saartel ja Lääne-Eestis, mõnel aastal massiline, mõnel aastal vähearvukas, mujal väga haruldane. Valge kärbseseen ehk Amanita virosa: Valgel kärbseseenel on jalal rõngas ja jala alusel avar kotjas tupp, jalg on ebemeline, viljakeha üleni muutumatult valge. Levib kuusikutes, okas- ja segametsades, kaunis sageli.Tunnused: Viljakeha valge, siidiläikeline. Kübar teravalt koonusjas-kellukjas, ebemeteta, sügavalt sisserullunud servaga, 6-10 cm. Eoslehekesed vabad. Jalg vatjas-ebemeline, mugulja alusega, avara kotja tupega ja äärmisse tippu kinnituva kiiresti laguneva vatja rõngaga. Ebameeldiva lõhnaga. Valge kärbseseen on Eestis sage seen, kuid massiliselt esineb teda tavaliselt üle mitme aasta. Esinemisaeg: hilissuvi. Kasvukoht: okas- ja segametsades, eriti kuusikutes, ka rabastunud pinnasel. Punane kärbseseen ehk Amanita muscaria: Punane kärbseseen on kärbseseentest esimene kes kasvama hakkab ning ta on ka üks levinumaid seeni Eestis
lahuses esines tsüsteiini. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on reagent, mis denatureerib ja sadestab valke lahusest välja. Oluline on aga teada, et trikloroäädikhape ei sadesta neid peptiide, mille molekulmass on alla 10 000, seega saab seda kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik: 1 ml munavalgule lisada mõni tilk CCl3COOH lahust. Loksutada hoolikalt. Tulemus: Tekib valge vatjas sade, loksutamisel endiselt valge, kuid pigem piimjas. Seega katse õnnestus, sest valk sadestus. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Väljasoolastamine tähendab neutraalsete soolade kõrgetest kontsentratsioonidest põhjustatud valgu pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest. Sadestumise protsessi mõjutavad paljud tegurid: valgu hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus, laeng, molekulmass jm
st maltspuitu ei puutu. Esineb kasel, vahel pihlakal ja lepal. Tekitab Kuusel tekitab südamemädanikku, männil südame mädanikku. Puit värvub valkjas pindmist mädanikku. Tuletael kollakaks, puidus tekivad heledamad ja kabjakujuline, ülakülg konsentriliselt tumedamad laigud. Elus ja mädanenud vaoline, enamasti hall, vahel ka pruun. puidu piiril on tumedad triibud. Puit muutub Kaetud paksu koorega. Seeneliha on vatjas, pehmeks ja laguneb piki aastarõngaid. kergelt korkjas, punakaspruun. Hümenofoori Mädanik liigub kiiresti, viljakehi on väga torukesed on kihiliselt, pind on hallpruun, harva ja raskesti leitav. Puul tekivad lahtise poorid on väikesed. Tekitab valget koore või rebenenud puidukiudude vahele segamädanikku. Puit värvub pikad vähemärgatavad viljakehad. Nad kahvatukollakaks, 2. faasis ilmuvad sellesse
Põhjustajateks kottseened, teisseened ja ikkeseened. Kõduorganismid Kasutatakse samuti puidu ekstraktiivaineid ning mädapuitu. Anatoomilised muutused: tungivad puidurakkudesse esmalt puidupooride kaudu. Põhjustajateks bakterid, kandseened, kottseened, teisseened ja ikkeseened. Harilik majavamm Serpula lacrymans Viljakeha on liibuv, ümmargune, lihakas v nahkjas, algul kollaka v lillaks tooniga, valminult tumepruun. Pindmine mütseel on kiuline v vatjas, valge, sellel kollakad laigud. Eosed hakkavad kasvama niiskes kohas keldris, põranda all, seina alumisel vööl. Looduslikult levinud Himaalaja ja Kaukasuse mägedes. Meil suudab elada vaid hoonetes. Seen kahjustab eelkõige okaspuupuidust ehitusmaterjale ja ehitisi, tekitades pruunmädanikku. Levib peamiselt eostega, mis suuremas koguses paistavad punakaspruuni tolmuna. Tuule ning inimeste abil levib kaugele. Seeneniidistiku abil levib vaid 1 hoone piires. Pragude kaudu
annaabi.ee 
