.CH3OH Uued, vase baasil väljatöötatud katalüsaatorid võimaldavad reaktsiooni läbi viia madalamal temperatuuril ja rõhul. 16.Formaldehüüdi süntees Formaldehüüdi toodetakse metanooli katalüütilisel (metalloksiidid) oksüdatsioonil: CH3OH + ½ O2 ... CH2O + H2O Kulgeb ka dehüdratatsiooni reaktsioon: CH3O...CH2O + H2 17.Etanooli sünteesi variandid 1.)Etanooli tootmine fermentatiivsel 2.)Eetanooli tootmine naftatooraine baasil. Meetod on kaudne, st etüleen absorbeeriti vastuvooluga aparaadis 90-98%-lisse väävelhappesse ca 80 C juures. Tekkis monoestrite ja diestrite segu: CH2 = CH2 + H2SO4....CH3CH2OSO3H ;2CH2 = CH2 + H2SO4... (CH3CH2O)2SO2 Tekkinud estrid hüdrolüüsiti vees umbes 2 tunni jooksul : CH3CH2OSO3H + (CH3CH2O)2SO2 + 3H2O........3CH3CH2OH + H2SO4 Etanool lahutatakse lahjast väävelhappest destillatsioonikolonnis. 3.)Etüleeni otsene hüdratatsioon . Siin on vaja kõrgeid rõhke ja temperatuure , et muuta H3PO4 katalüsaatori juuresolekul segu etanooliks
CH3OH.....................CH2O + H2 17)Etanooli sünteesi variandid Need on dimetüültereftalaadi ja etüleenglükooli estri monomeeri kontsentratsioon, mis on vajalik, et siduda Naftatooraine baasil. Etüleen (eteen) absorbeeriti polümeerid. Dimetüültereftalaati saadakse p-ksüleeni lühikese elueaga radikaale. vastuvooluga aparaadis 90-98%-lisse väävelhappesse oksüdatsioonil ning esterdamisel metanooliga: Kui kasutada katalüsaatorina hapnikku (0,03 0,1%), siis ca 80 C juures. Tekkis monoestrite ja diestrite segu: C6H4(CH3)2 + õhuhapnik, HNO 3 = C6H4 (COOH)2 + piisab rõhust 1500 at ja temperatuurist ca 200 C. CH2 = CH2 + H2SO4...............
Vääveldioksiid reageerib lubjapiima tilkadega, moodustades kaltsiumsulfiti. Kuivade meetodid viiakse sisuliselt läbi SO2 adsorptsiooniprotsess: lupja või lendtuhka puhutakse otse suitsugaasikäikudesse enne tolmueraldusseadmeid Põlevkiviga töötavates soojuselektrijaamades on see märgmeetodi suhteliselt odavaks alternatiivvariandiks. Regeneratiivsete väävlieraldusprotsesside kasutamisel absorbeeritakse SO2 naatrium-, kaalium- või ammooniumsoolade vesilahtistesse vastuvooluga absorberites. Seotud väävel töötatakse hiljem ümber elementaarseks väävliks, vedelaks vääveldioksiidiks, väävelhappeks või väetistena kasutatavateks ammoonium- või kaaliumsulfaadiks. Vääveldioksiidi kõrvaldamiseks ka: SO2 oksüdatsioon SO3-ks aktiivsöe pinnal koos viimase absorptsiooniga vees ning väävelhappe tootmisega Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil: takistades nende moodustumist (primaarmenetlused)
Vääveldioksiid reageerib lubjapiima tilkadega, moodustades kaltsiumsulfiti. Kuivade meetodid viiakse sisuliselt läbi SO2 adsorptsiooniprotsess: lupja või lendtuhka puhutakse otse suitsugaasikäikudesse enne tolmueraldusseadmeid Põlevkiviga töötavates soojuselektrijaamades on see märgmeetodi suhteliselt odavaks alternatiivvariandiks. Regeneratiivsete väävlieraldusprotsesside kasutamisel absorbeeritakse SO2 naatrium-, kaalium- või ammooniumsoolade vesilahtistesse vastuvooluga absorberites. Seotud väävel töötatakse hiljem ümber elementaarseks väävliks, vedelaks vääveldioksiidiks, väävelhappeks või väetistena kasutatavateks ammoonium- või kaaliumsulfaadiks. Vääveldioksiidi kõrvaldamiseks ka: SO2 oksüdatsioon SO3-ks aktiivsöe pinnal koos viimase absorptsiooniga vees ning väävelhappe tootmisega Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil: takistades nende moodustumist (primaarmenetlused)
Vääveldioksiid reageerib lubjapiima tilkadega, moodustades kaltsiumsulfiti. Kuivade meetodid viiakse sisuliselt läbi SO2 adsorptsiooniprotsess: lupja või lendtuhka puhutakse otse suitsugaasikäikudesse enne tolmueraldusseadmeid Põlevkiviga töötavates soojuselektrijaamades on see märgmeetodi suhteliselt odavaks alternatiivvariandiks. Regeneratiivsete väävlieraldusprotsesside kasutamisel absorbeeritakse SO2 naatrium-, kaalium- või ammooniumsoolade vesilahtistesse vastuvooluga absorberites. Seotud väävel töötatakse hiljem ümber elementaarseks väävliks, vedelaks vääveldioksiidiks, väävelhappeks või väetistena kasutatavateks ammoonium- või kaaliumsulfaadiks. Vääveldioksiidi kõrvaldamiseks ka: SO2 oksüdatsioon SO3-ks aktiivsöe pinnal koos viimase absorptsiooniga vees ning väävelhappe tootmisega Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil: - takistades nende moodustumist (primaarmenetlused)
Käisfiltri filtrivale pinnale tekkiv sade ("kook") suurendab protsessi puhastusastet. Kuivade meetodite puhul viiakse sisuliselt läbi SO2 adsorptsiooniprotsess -lupja või lendtuhka puhutakse otse suitsugaasikäikudesse enne tolmueraldusseadmeid. Põlevkiviga töötavates soojuselektrijaamades on see märgmeetodi suhteliselt odavaks alternatiivvariandiks. Regeneratiivsete väävlieraldusprotsesside kasutamisel absorbeeritakse SO2 naatrium-, kaalium- või ammooniumsoolade vesilahtistesse vastuvooluga absorberites. Seotud väävel töötatakse hiljem ümber elementaarseks väävliks, vedelaks vääveldioksiidiks, väävelhappeks või väetistena kasutatavateks ammoonium- või kaaliumsulfaadiks. Vääveldioksiidi kõrvaldamiseks suitsugaasidest on ka teisi võimalusi, näiteks SO2 oksüdatsioon SO3-ks aktiivsöe pinnal koos viimase absorptsiooniga vees ning väävelhappe tootmisega (Lurgi-protsess). Lämmastiku eraldamine
voolu suurenemine koos pinge vähenemisega kuni punktini B ja sealt edasi nn. avatusreziim, kus dioodtüristori läbiv vool on määratud välise vooluahela takistusega. Laviinitaolise lülitumise alguse määrab lülitumispinge UDMAX (break-over voltage) ja lülitumisvool I DMAX - Voolu vähenemisel säilub avatusreziim kuni hoidevooluni IH (Holding current) ja sellest väiksemal voolul lülitub türistor välja. Dioodtüristori vastusuunareziim on tavaline dioodi vastusuunareziim seal esineva vastuvooluga, kuna siirded j1 ja j2 on pingestatud vastusuunas. Sellest lähtuvalt on siis ka dioodtüristoril piirparameetriteks suurim lubatav pärivool ITMAX koos sealjuures esineva päripingelanguga UTMAX ja suurim lubatav vastupinge URMAX koos lubatava vastuvooluga IRMAX. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 65 JOONIS 8.2 Voolu laviinitaoline suurenemine avaldub ka dioodtüristori kui transistoride lülituse analüüsimisel
Laviinitaolise lülitumise alguse määrab lülitumispinge U (break-over voltage) ja lülitumisvool I - DMAX DMAX Voolu vähenemisel säilub avatusreziim kuni hoidevooluni I (holding curreni) ja sellest H väiksemal voolul lülitub türistor välja. Dioodtüristori vastusuunareziim on tavaline dioodi vastusuunareziim seal esineva vastuvooluga, kuna siirded j 1 ja j2 on pingestatud vastusuunas. Sellest johtuvalt on siis ka dioodtüristoril piirparameetriteks suurim lubatav pärivool I FMAX koos sealjuures esineva päripinge-languga U FMAX ja suurim lubatav vastupinge U . RMAX JOONIS 6.2 . 74 Dioodtüristori nimetatakse ka mõnikord SUS-ks, mis tuleb ingliskeelsest nimetusest Silicon Unilateral Switch. 6.3. Sümmeetriline dioodtüristor ehk DIAC
avatusreziim, kus dioodtüristori läbiv vool on määratud välise vooluahela takistusega. Laviinitaolise lülitumise alguse määrab lülitumispinge UDMAX (break-over voltage) ja lülitumisvool IDMAX- Voolu vähenemisel säilub avatusreziim kuni hoidevooluni IH (holding curreni) ja sellest väiksemal voolul lülitub türistor välja. Dioodtüristori vastusuunareziim on tavaline dioodi vastusuunareziim seal esineva vastuvooluga, kuna siirded j 1 ja j2 on pingestatud vastusuunas. Sellest johtuvalt on siis ka dioodtüristoril piirparameetriteks suurim lubatav pärivool IFMAX koos sealjuures esineva päripinge-languga UFMAX ja suurim lubatav vastupinge URMAX. 53 JOONIS 6.2 . Dioodtüristori nimetatakse ka mõnikord SUS-ks, mis tuleb ingliskeelsest nimetusest Silicon
annaabi.ee 
