52 Muu 50 0 Joonis 5: Põgenike tulekuga kaasnevad probleemid Eesti ühiskonnas. Isiklik valmisolek võtta vastu ja majutada pagulast või pagulasperet. Viiendaks oli vastajatel vaja märkida, kas nad oleks ka isiklikult valmis võtma ning majutama mõnda pagulast või pagulasperet. Tegu oli kinnise küsimusega, mis koosnes kolmest üldhoiakut avaldavast vastusevariandist. Vastusevariandid olid: • „Jah, otsin juba sellist võimalust” • „Jah, kuid puuduvad ressursid” • „Ei” Vastanute arvamus oli peamiselt negatiivne. 68% vastanutest ei oleks nõus võtma ega majutama ühtegi pagulast. Sellist võimalust kaaluksid 30% vastanutest, kuid hetkel 14 puudub neil vajalik võimekus ja ressurss
Vastajateks oli 18 naist ja 12 meest (diagramm 1) vanuses 24-45 aastat (diagramm 2). Diagramm 1. Vastajate jagunemine soo järgi 22 Diagramm 2. Vastajate vanus Esimene küsimustik annab vastuse küsimusele: "Kas oled hea suhtleja?" See koosneb kahest osast: taustaandmete kogumisest, milles tuli märkida sugu ja vanus ning 21-st küsimusest, kus tuleb valida üks kolmest vastusevariandist ja märkida see vastuse lehele. Teises küsimustikus otsitakse vastust küsimusele: "Mis häirib Sind enim suhtlemisel?" See koosneb samuti kahest osast: taustaandmete kogumisest, milles tuli märkida sugu ja vanus ning valida 17-st väitest 6, mis on tema jaoks kõige enam suhtlemis häirivad tegurid (tunnustusvajaduse rahuldamata jätmine; ebaõiglane hukkamõist; iseseisvuse piiramine; teiste ettekirjutused; liigne ja koormav seotus
0 Minu tutvusringkonnas selliseid isikuid ei leidu. Joonis 6. Vastanute teadlikkus tutvusringkonna suhetest uimastitega 15. aastastest kolm õpilast vastas, et tema tutvusringkonnas ei leidu selliseid isikuid,kes tarvitaksid või oleksid tarvitanud uimasteid. Kaks õpilast samast vanusest tunnistas, et teab kedagi, kes on kunagi tarvitanud, aga enam ei tarvita, üks õpilane teab kedagi, kes tarvitab siiani ning ühel õpilasel on tuttavaid mõlemast vastusevariandist. 16. aastaste vastajate hulgas kõige enam vastati, et tean kedagi, kes tarvitab siiani. Nii vastas kolm õpilast. Üks õpilane sellest vanusest vastas, et tema tutvusringkonnas selliseid isikuid ei leidu. 18 17. aastaste vastajate hulgas olid kõik neli vastusevarianti sama populaarsed. Igale vastusevariandile oli kaks õpilast, kes arvas, et tema tutvusringkonnas selliseid isikuid ei leidu
naisteajakirjad. Lugemisaja kasvu põhjus on ajakirjade mahu suurenemine, mistõttu võtab ka nende lugemine kauem aega. 21 2.4. Kohustuslik kirjandus 2.4.1. Küsimus 6. Sisukokkuvõtete levik Kohustusliku kirjanduse lugemise suur probleem on sisukokkuvõtete lugemine raamatute asemel, parim lähenemine sisukokkuvõtete levikule oli uurida õpilaste suhtumist. Küsimuses 6 ühe esimesest kolmest vastusevariandist valinud õpilased väljendavad oma suhtumist, et raamatu lugemine ei olegi tingimata vajalik, piisab ka kokkuvõttest. Seevastu ühe viimasest kahest vastusevariandist märkinud õpilased on veendunud raamatu lugemise vajalikkuses. Joonis 8 kajastab, kui suur osa õpilastest on arvamusel, et saab hakkama ka raamatut lugemata (küsimuse 6 esimesest kolmest vastusevariandist ühe märkinud inimeste protsent). 60% 50% 40%
Joonis 1. Hasartmängude mängimine. Esimese küsimuse koostasin selle kohta, kas mängitakse hasartmänge. 71 vastanu hulgast oli hasartmänge mänginud 64 inimest, mitte kordagi aga 6 inimest. Hasartmänge mänginute protsendiline osakaal on 91%. Seega enamus vastajatest on hasartmänge mänginud. 2.Milliseid hasartmänge oled mänginud? Joonis 2. Hasartmängude populaarsus gümnaasiumi õpilase hulgas. See küsimus koosnes seitsmest vastusevariandist ja pidi märgistama kõik, mida mänginud oled või siis, et pole mänginud hasartmänge. Kõige populaarsemaks hasartmänguks osutus loto, mida oli mänginud vastanute seas 51 inimest. Populaarsuselt teiseks jäi hasartmäng Pokker, mida olid mänginud 44 inimest. Populaarsuselt kolmandaks jäi kiirloterii, seda oli mänginud vastanute vahel 43 inimest. Populaarsuselt neljandaks jäi hasartmäng Blackjack, mida oli mänginud vastanute vahel 35 inimest
annaabi.ee 
