Peamiselt tuleb Savigny idealism välja aga tema keelekasutusest ja ideedest, mis on äärmiselt sarnased selle ajastu suurkujule Hegelile. Juba tõsiasi, et Savigny soovis ajaloost otsida õiguse seemist vajadust, mis tuleneb rahvavaimust Hegeli üks tuntumaid mõisteid - , näitab, et tegemist on kahtlemata hegliaaniga. Hegeli lõpuni arendatud skpekulatiivsed idealismitaotlused panid ühtlasi aluse ka tugevale vastureaktsioonile, mis viis idealsimi hääbumisele ja lõid aluse postmodernistlikele filosoofilistele kontseptsioonidele. Sellega koos lahutati õigus ka rahvavaimust ning asemele kerkisid uued metadoloogilised lähenemised õigusele, alustades käsuteooriast lõpedades loomuõiguse uue tulekuga. Oluline on seda vaja tähele panna just seetõttu, et kuivõrd postmodernistlikku ajastusse saavutamisega on õiguse metadoloogias ja filosoofias toimunud niivõrd suured muutused, on
· Millist eesmärki soovime teema tõstatamisega saavutada? · Kellele on sõnum suunatud? · Kas teema on lisaks ettevõttele või asutusele oluline ka teiste sihtgruppide jaoks? · Kas oleme õige isik või ekspert, et seda teemat käsitleda? · Kas teema käsitlemine toob esile vastuolusid, annab konkurentidele võimaluse sõna võtta? · Kas oleme valmis vastama võimalikule kriitikale, vastureaktsioonile konkurentide või vastaste poolt? · Kas oleme üksi või on meil selle teema puhul ka toetajaid või eestkostjaid? · Kas suudame säilitada kontrolli avalikustatava info üle? · Kas sõnumi adressaatidel on eelhoiak sõnumi sisu või selle edastaja kohta? · Kas saaksime võimalikke eelarvamusi kummutada või nende mõju vähendada? · Kas teemat on võimalik siduda juba päevakorras olevate sündmuste või aruteludega?
Riskid millised ohud kaasnevad? · Sõnumite väljatöötamine 7.4.1 Enne sõnumi väljasaatmist: · Millist eesmärki soovime teema tõstatamisega saavutada? · Kellele on sõnum suunatud? · Kas teema on sihtgrupi jaoks arusaadav? · Kas teema on lisaks ettevõttele või asutusele oluline ka teiste sihtgruppide jaoks? · Kas oleme õige isik või ekspert, et seda teemat käsitleda? · Kas oleme valmis vastama võimalikule kriitikale, vastureaktsioonile konkurentide või vastaste poolt? · Kas oleme üksi või on meil selle teema puhul ka toetajad või eestkostjad? · Kas suudame säilitada kontrolli avalikustatava info üle? · Kas sõnumi adressaatidel on eelhoiak sõnumi sisu või selle edastaja kohta? · Kas teemat on võimalik siduda juba päevakorras olevate sündmuste või aruteludega? · Kas teema tõstatamine ikka toob soovitud tulemuse? · Meediaüritused 7.4.3
Etapid: sihtauditooriumi selgitamine, soovitud vastureaktsiooni määratlemine, pöördumise vormi sisu ja struktuuri valimine, info levi kanalite valik ja tagasiside tagamine. 39. Müügitoetuste võtete kompleks 1. reklaam- sponsori nimel ja arvel edastatav sisendava iseloomuga info ( ühiskondlik korduv väljendusrikas ebaisiklik) 2. Isiklik müük- kauba vahetu esitlemine ühele või mitmele ostjale ostu välja kutsumise eesmärgiga ( isikulik iseloom , vahetud suhted ja tugev ärgitus vastureaktsioonile) 3. müügi stimu-leerimine e soodustamine- tarbijate mõjutamine vahetu ostuimpulsi välja kutsumiseks mitmete stiimulite abil (ligi-tõmbav ja informatiivne tugev ärgitus, otsene kutse ostule) 4.propageerimine e avalikkussuhete avalikusta-mine- info levitamine EV ja tema toodete kohta võimalikult mitte tasustavas vormis (usaldatav lai haaratud ja silmatorkav) 40. müügitoetuste eelarve kujundamine: võimaluste piires, % käibest, konkurentsi pariteedi alusel, ülesannetest lähtudes. 41
· Kas teema on lisaks ettevõttele või asutusele oluline ka teiste sihtgruppide jaoks? · Kas oleme õige isik või ekspert, et seda teemat käsitleda? · Kas tohime konkreetset teemat meedias tõstatada, on see eetiline? · Millistel tingimustel võime seda teemat avalikkuse ees käsitleda? · Kas teema tõstatamine toob esile vastuolusid, annab konkurentidele võimaluse sõna võtta? · Kas oleme valmis vastama võimalikule kriitikale, vastureaktsioonile konkurentide või vastaste poolt? · Kas oleme üksi või on meil selle teema puhul ka toetajad või eestkostjad? · Kas suudame säilitada kontrolli avalikustatava info üle? · Kas sõnumi adressaatidel on eelhoiak sõnumi sisu või selle edastaja kohta? · Kuidas saaksime võimalikke eelarvamusi kummutada või nende mõju vähendada? · Kas meil on kogu teemat puudutav info ja kas saame väiteid faktidega tõestada?