3. Kehtivas tingiv-kategoorilises süllogismis: Väljendab teine eeldus alternatiivi. Väljendab esimene eeldus alternatiivi (VÕIMALIK ÕIGE LAUSE) Peavad kõik eeldusväited jaatavad olema Võivad kõik eeldusväited olla eitavad Ei tohi olla kahte eitavat eeldust 4. Vasturääkivas arutluses keelab kompromissi otsimise: Küllaldase aluse seadus Identsuse seadus Vastupidisuse seadus (VÕIMALIK ÕIGE VASTUS) Välistatud kolmanda seadus Eituse eitamise seadus 5. Ressursside liikumise analüüsiks sobib kõige paremini: Hägusloogika Kvantloogika Mittemonotoonne loogika Lineaarloogika (ÕIGE VASTUS) Informaalne loogika 6. Materiaalne implikatsioon on alati tõene siis, kui: Selle tagajärg on väär Selle alus on tõene
Näit., liigitatav mõiste "inimene" võib olla liigitatud: "targad" ja "rumalad". Antud liigitus ei ole korrektne, kuna eksimus adekvaatsuse reegli vastu on ilmne - kindlasti suurem hulk inimesi ei kuulu kummassegi nimetatud gruppi. Toodud näite põhjal võib tekkida arusaam, et vastupidised liigituse liikmed (suur ja väike, ilus ja inetu, kerge ja raske jt.) eeldavad alati ka kolmanda nn. keskliikme olemasolu, mistõttu adekvaatsuse reegli eiramine tuleneb mistahes mõiste liigitamisest vastupidisuse printsiibil. On võimalik ka teistsugune juhtum - niiöelda "poolt - vastu" variant, mida antud reegli juures võib erandiks tunnistada. Näit., mõiste "rahvahulk" võib jaotuda teatud küsimuses vastupidiselt - "poolt" ja "vastu" ilma, et nende vahel moodustuksid vahepealsed, neutraalsed, erapooletud. 2. reegel: Liigitamine peab toimuma ühel alusel. Reegel tähendab seda, et liigitamine saab toimuda vaid ühe tunnuse järgi. Kuna mõistel on tavaliselt
prolepsis`te usaldusväärsusest lähtumine ei tähendanud seda, et stoikud oleksid eitanud võimalust saavutada tõest teadmist inimese teadlik-tahtelises mõistustunnetuses. See võime areneb tasapisi edasi kuni ta koos suguküpsusega, ligikaudu 14 eluaastal, täielikult välja kujuneb. Siiski on ka teadlik mõistekujundus allutatud oma kindlatele seaduspärasustele. Mõistete kujundamine erinevatest ettekujutustest toimub sarnasuse, analoogia, ümberasetamise, kokkuasetamise või vastupidisuse alusel. Allikaid, mis võimaldaksid neid mehhanisme täpsemalt iseloomustada, on äärmiselt napilt. Kuid stoikute kirjeldused neist tuletavad meelde seda, mida D. Hume nimetab assotsiatsiooni seadusteks. Igal juhul toimub nende mehhanismide vahendusel algse tajude kaudu antud “materjali” ümberkujundamine – mõistus iseendast ei saa luua uut tunnetussisu. Mõistuse osaks on olemasoleva tunnetussisuga opereerimine.
haridusega (A) - ei kehti, siis Mõned riigikogulased on juriidilise haridusega (I) on määramatu, kuna loogika reeglid ei võimalda kategoorilises vormis selle otsustuse tõeväärtust märkida. c) kui osaline otsustus (I, O) kehtib, siis üldise (A, E) otsustuse tõeväärtus on määramatu. Selle seose oblikatoorsuses võib veenduda, kui läbida loogilisel ruudul järgmised vastasolekud: kui I kehtib, siis vasturääkivuses olev E ei kehti, ja kui E ei kehti, siis vastupidisuse seoses olev A on määramatu. Seega, kui I kehtib, siis A on määramatu. Näide: Mõned poliitikud ei suuda näha oma tegevuse kaugemaleulatuvaid tagajärgi (O) - kehtib, siis Ükski poliitik ei suuda näha oma tegevuse kaugemaleulatuvaid tagajärgi on määramatu tõeväärtusega. d) kui osaline otsustus (I, O) ei kehti, siis ei kehti ka üldine (A; E). Antud vastasolek on sisuliselt deduktiivse mõtlemise aksioomi ümberpööratud variant, kusjuures selline mõtlemine
Loogilise ruudu nurgad: E – Ükski inimene pole iseennast tundev (keegi ei tunne iseennast), S+ e P+ (eeldus). A – Kõik inimesed on iseennast tundvad ( kõik tunnevad iseennast), S+ a P –. I – Mõni inimene on iseennast tundev (mõni tunneb iseennast), S – i P – . O – Mõni inimene ei ole iseennast tundev (mõni ei tunne iseennast), S– o P+ . a) Eeldus on tõene. Tõeväärtused: E on tõene eelduse põhjal, I on väär vasturääkivuse põhjal, A on väär vastupidisuse põhjal, O on tõene alluvuse põhjal. a) Eeldus on väär. Tõeväärtused: E on väär eelduse põhjal, I on tõene vasturääkivuse põhjal, A on määramatu vastupidisuse põhjal, O on määramatu alluvuse põhjal. Kontroll: ruudu teise diagonaali (A–O) mõlemad otspunktid on määramatu tõeväärtusega. Sobib joonise 5.10 neljas skeem. 1 5. KATEGOORILINE SÜLLOGISM Traditsioonilises loogikas pööratakse suurt tähelepanu järeldusskeemidele, milles lõppjäreldus
Loogilise ruudu nurgad: E Ükski inimene pole iseennast tundev (keegi ei tunne iseennast), S+ e P+ (eeldus). A Kõik inimesed on iseennast tundvad ( kõik tunnevad iseennast), S+ a P . I Mõni inimene on iseennast tundev (mõni tunneb iseennast), S i P . O Mõni inimene ei ole iseennast tundev (mõni ei tunne iseennast), S o P+ . a) Eeldus on tõene. Tõeväärtused: E on tõene eelduse põhjal, I on väär vasturääkivuse põhjal, A on väär vastupidisuse põhjal, O on tõene alluvuse põhjal. a) Eeldus on väär. Tõeväärtused: E on väär eelduse põhjal, I on tõene vasturääkivuse põhjal, A on määramatu vastupidisuse põhjal, O on määramatu alluvuse põhjal. Kontroll: ruudu teise diagonaali (AO) mõlemad otspunktid on määramatu tõeväärtusega. Sobib joonise 5.10 neljas skeem. 1 5. KATEGOORILINE SÜLLOGISM
annaabi.ee 
