molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist ( valgud: Vikipeedia-http://et.wikipedia.org). Ehkki valgud on energiarikkad toitained , pole valkude osa organismi energiavajaduste katteks optomaalse koormuse korral määrav.Aminohapete kasutamine lisaenergia allikana tuleb kõne alla vastupidavustreeningute puhul , mistõttu tuleks valgu tarbimist toiduga suurendama. Sama kehtib jõualade puhul, kus soovitatud keskmine valgutarbimise kogus 0,8 g valku kehakaalu kg kohta on ebapiisav. Sellistel juhtudel on soovitatav valgutarbimise kogus 1,4- 1,7 g/kg kohta. Noorsportlastele valguvajadus o samuti kõrgem : kasvava organismi tarbeks. Valgu lisamisel päevaratsiooni tuleb arvestada tarbitava valgu olemust ja omastatavust, eriti taimsest toidust saadava valgu puhul. 1985
Seljavigastuste põhjusteks on tihti lülisambalülide nihkumine, tursed ja lihaskrambid. Õlavigastused on tingitud enamasti ülekoormusest. (Lasn, S., Tõnnus, A., Tarto, J. 2011) Uuringud on näidanud, et efektiivne treeningute ja puhkuse korrapärane vaheldumine, parandab mängijate füüsilisi näitajaid, vähendab vigastusjuhtude arvu ning aitab kaasa kiiremale taastumisele, vähendades seeläbi treeningutest ja võistlustest puudumiste arvu. Vigastuste vältimisele peaks jõu- ja vastupidavustreeningute sooritamisel kindlasti tähelepanu pöörama. Jättes enne võistlust tegemata korraliku soojenduse, suurendatakse vigastada saamise võimalust mitu korda. (Cockram, A., Tolley, J. 2006) Kasutatud kirjandus · Yung PS, Chan RH, Wong FC, Cheuk PW, Fong DT. Epidemiology of injuries in Hong Kong elite badminton athletes. Res Sports Med, 2007; 15(2): 133-46. · Barbara Jones, Harry Jarvis, Badminton. Royal Navy, 2006. · Cockram, A., Tolley, J
Kui treeningute vahe on liiga pikk ning selle vältel jõuab suurenenud saavutusvõime mööduda, siis uus pingutus algab jällegi endiselt tasemelt. Sel juhul töövõime ei kasva. Kui aga treeningute vahed on liiga lühikesed ja organismi töövõime ei ole suutnud taastuda, võib võimete paranemise asemel välja kujuneda krooniline kurnatusseisund. Organismi saavutusvõime kasvab vaid juhul, kui järgmine koormus langeb ületaastumisfaasi. Vastupidavustreeningute puhul on otstarbekas lähtuda vastavalt vanusele kindlatest südame löögisageduse väärtustest. Pulsi lihtsaks ja täpsemaks mõõtmiseks oleks otstarbekas kasutada pulsimõõtureid, mida toodetakse kolmele sihtgrupile: 1) taastusraviks 2) harrastusportlastele 3) tippsportlastetreeninguks 4 1.1 Energia tootmine ja vastupidavus
võistlustulemuse aluseks konkreetsel spordialal. Kehalised võimed- jõud, vastupidavus, kiirus, koordinatsioon, painduvus Kehaliste võimete arendamise metoodika Kehaliste võimete arendamisel mitmeaastase treeningu käigus on vaja arvestada võimekuse erinevate külgede arendamise optimaalseid eaperioode. Kehaliste võimete arengu hindamine. Vastupidavus Organismi võime sooritada kestvat lihastööd ülemäärase väsimuse kuhjumiseta. Vastupidavustreeningute peamine eesmärk on oksüdatiivse fosforüülimise energiatootmismehhanismi efektiivsuse suurendamine ja hapnikutranspordi süsteemi võimsuse suurendamine Jaguneb: üldvastupidavus- organismi erinevad funktsionaalsed omadused, mis tagavad organismi võime sooritada pika aja jooksul võimalikult efektiivselt mõõduka intensiivsusega tööd. spetsiaalvastupidavus- organismi võime sooritada võimalikult efektiivselt mingi spordiala
energiat ökonoomsemalt (Jürimäe, Mäestu 2011). • Umbes 70 % energiast VO2max intensiivsusel toodetakse aeroobselt (Ibid). • Intensiivsel tööl tegeleb laktaadi verest eemaldamisega see osa organismist, mis on vähem koormatud (Landõr 2009). Peatükk 1.5. • Vastupidavustreeningul on suur positiivne mõju vaimsele töövõimele. Spordiga tegeleja aju omastab hapnikku paremini ja seetõttu puhkab paremini. (Jalak, Lusmägi 2010) • Vastupidavustreeningute tulemusena suureneb mitokondrite arv ja vastavate ensüümide aktiivsus rakkudes (Jürimäe, Mäestu 2011). Peatükk 1.6. • Skeletilihase struktuur moodustub kolmest põhilisest lihaskiutüübist: aeglased oksüdatiivsed ehk I tüüpi lihaskiud, mida iseloomustab aeglane kontraktsioon , väike jõud, suur oksüdatiivne ja väike glükolüütiline mahtuvus ning suur väsimusresistentsus,
annaabi.ee 
