millega meretagused territooriumid said autonoomsete vabariikide staatuse. Tegelikult kadus Ühendus juba 1960.a., mil enamus Pr. kolooniaid iseseisvus. 1959.a. pakkus de Gaulle Alzeeriale enesemääramisõigust. Selle peale hakkasid eurooplastest elanikud tema vastu mässama 1960.a. Barrikaadide nädal, mis kukkus aga läbi. Kui referendum kiitis enesemääramise heaks, siis läksid Prantsuse Alzeeria pooldajad põranda alla ja moodustasid vastupanuorganisatsiooni OAS. 18. märts 1962 kirjutati alla Eviani kokkulepped, millega Alzeeria iseseisvus (Alzeeria Rahvusliku Vabastusrinde ja Pr. Vabariigi vahel). - 1960.aasta oli Aafrika aasta - vabanes suurema osa Aafrika kesk- ja idaosa riike. Siis vabanesid ka Kariibi mere maad. - 70-aastate peaprobleemiks sai Portugali kolooniate küsimus - Angoola, Mosambiik, Kap Verde ja Guinea-Bissau - vabanesid alles peale diktatuuri langemist Portugalis 1975.Rodeesia sai iseseisvuse 1980.aastal - nimetati Zimbabweks.
sõjategevust polnud. Välksõda Saksa sõjaplaan NSVLi vastu, pidi tungitama 20 päevaga 600km kaugusele. Blitzkrieg lightning war, väed liiguvad väga kiirelt Sitzkrieg ,,seisusõda" Petain Henri Philippe Benoni Omer Joseph Pétain, Prantsuse riigipea. de Gaulle Charles de Gaulle, rajas vastupanuorganisatsiooni Vaba Prantsusmaa, seda pärast kodumaalt põgenemist. E. Rommel Saksa sõjategelane, hiljem prantsusmaal asuvate vägede juht, keda süüdistati Hitleri mõrvakatses. Kõrberebane W. Churchill Suurbritannia peaminister sõja ajal. Maginot` liin Prantsuse-Saksa piirile rajatud kiatseliin Siegfriedi liin Prantsuse-Saksa piirile rajatud kaitseliin.
Charles de Gaulle(kolonel) juhatas siis 4.soomusdiviisi , mis paiknes Maginot'i liinil , kuna Sakslaste esialgne plaan oli rünnata läbi Hollandi ja Belgia , siis oli 4.soomusidiviis esialgu tegevuseta. Esimest korda astus de Gaulle lahingusse alles 1940.aasta mais.Pärast seda kutsuti de Gaulle sõja- ministri asetäitjaks. 17.juunil 1940 , kui oli ilmselge et Prantsusmaa sai lüüa , põgenes de Gaulle lennukiga Inglismaale , kus ta rajas 18.juunil vastupanuorganisatsiooni eksiilis , mille nimi oli Vaba Prantsusmaa.Mõne aja pärast vandusid sellele truudust mõningad endised Prantsusmaa kolooniad Aafrikas , kui suur osa Prantsusmaa asumaadest jäi endiselt Vichy võimu alla. Kui Prantsusmaa oli sakslaste poolt okupeeritud , toetas de Gaulle Prantsusmaa vastupanuliikumist ja esines tihti raadios, tänu selle saavutas de Gaulle Prantsusmaa rahva hulgas tuntuse ja poolehoiu.Kui Suurbritannia vabastas Prantsusmaa 1944
mail 1945 kirjutas ta alla Saksamaa allaandmisprotokollile, mis lõpetas Teise maailmasõja Euroopas. Charles de Gaulle- Kui Saksamaa tungis 10. mail 1940 Prantsusmaa territooriumile, juhatas kolonel Charles de Gaulle 4. soomusdiviisi, mis paiknes Maginot' liinil. Lahingusse astus 17. mail 1940. Mai lõpus kutsuti de Gaulle Prantsusmaa sõjaministri asetäitjaks. 17. juunil 1940, kui oli ilmne, et Prantsusmaa on sõja kaotanud, põgenes de Gaulle lennukiga Inglismaale, kus ta rajas 18. juunil vastupanuorganisatsiooni eksiilis, mille nimi oli Vaba Prantsusmaa. Mõne aja pärast vandusid sellele truudust mõningad endised Prantsuse kolooniad Aafrikas, ent suur osa Prantsuse asumaadest jäi endiselt Vichy valitsuse võimu alla. Ajal, mil Prantsusmaa oli sakslaste poolt okupeeritud, toetas de Gaulle Prantsusmaa vastupanuliikumist ning esines tihti raadios, mistõttu ta saavutas rahva seas laialdase tuntuse ja poolehoiu. Kui Briti-Ameerika väed suvel 1944
000, ent nõnda suur hulk võitlejaid ei tegutsenud korraga. Metsavendade salgad olid väikesed, enamasti mõnemehelised, lähikonna rühmad tegid küll koostööd, ent keskstaapi ei olnud. Viimane Eesti metsavend August Sabbe (pildil) tabati alles 1978. aastal. Metsavendluse lämmatamise järel võtsid vastupanuliikumise teatepulga üle koolinoorte salaorganisatsioonid, 1960ndate lõpust alates aga juba teisitimõtlejad. 1972. aastal saatsid mitu vastupanuorganisatsiooni Eesti memorandumi ÜRO-le, nõudes Eesti okupeerimise lõpetamist. Tugevnev venestamine tõi kaasa protestiliikumise kasvu. 1979. Aastal nõudsid Balti riikide teisitimõtlejad nn Balti apellis Molotovi-Ribbentropi pakti tühistamist. 1980. aastal toimusid Tallinnas stiihilised noorterahutused, mis nõukogude võimude poolt brutaalselt maha suruti. Selle vastu protsestides koostasid Eesti tuntud kultuuritegelased nn ,,40 kirja", mis
annaabi.ee 
