1. inerts on kõigi kehade lahutamatu omadus, mis on neile omane sõltumatult nende füüsikalisest olekust ja keemilisest loomusest. 2. inerts eksisteerib objektiivselt, teda ei määrata selle orienteerumissüsteemi valikuga, mille suhtes kehade liikumist uuritakse. Newton kirjutab: ,,Inertsijõudu avaldab keha ainult siis, kui temale rakendatud teine jõud tekitab muutuse tema liikumisolekus. Selle inertsijõu avaldust võib vaadelda kahesuguselt: nii omaenese vastupanuna kui ka survena; omaenese vastupanuna niivõrd, kuivõrd keha paneb vastu temale mõjuvale jõule, püüdes säilitada oma liikumisolekut; survena niivõrd, kuivõrd seesama keha, jäädes vaevaga alla temale vastupanevale takistusele, püüab muuta selle takistuse olekut." Ehk siis Newtoni I seadus kõlab järgmiselt: Objekti liikumishulk on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega. Newtoni esimene liikumisseadus väidab, et objekti liikumishulk jääb konstantseks kuni sellele
õpilaste vabastamine vastutusest ja nende võõrutamine kodust ja vanematest. Tänu eesti kooli ja õpetajaskonna traditsioonidele õnnestus siiski eestikeelses koolis säilitada kohalikku ja rahvuslikku omapära. See väljendus üldhariduskooli pikemas õppeajas (v.a. 1958-1964/65, mil kogu NSV Liidus oli 11 aastane keskkool), koorilaulutraditsiooni edasikandmises ja õpilaste massilises osavõtus rahvuskultuuri üritustest, mida võib vaadelda õpilaste ja õpetajate passiivse vastupanuna. Pidevalt oli päevakorras kommunistlik ja Nõukogude-patriootiline kasvatustöö, mida alati peeti ebapiisavaks, sest selle tulemuslikkust vähendas oluliselt ideoloogia ja tegelikkuse ilmne mittevastavus. Nii stalinismi ajal kui 1970.aastate lõpu uusstalinistliku surve tingimustes jäi eesti keel ja kirjandus üheks kõige kesksemaks õppeaineks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. Haridussüsteemi lausvenestamine 19.saj.
1) inerts on kõigi kehade lahutamatu omadus, mis on neile omane sõltumatult nende füüsikalisest olekust ja keemilisest loomusest. 2) inerts eksisteerib objektiivselt, teda ei määrata selle orienteerumissüsteemi valikuga, mille suhtes kehade liikumist uuritakse. Newton kirjutab: ,,Inertsijõudu avaldab keha ainult siis, kui temale rakendatud teine jõud tekitab muutuse tema liikumisolekus. Selle inertsijõu avaldust võib vaadelda kahesuguselt: nii omaenese vastupanuna kui ka survena; omaenese vastupanuna niivõrd, kuivõrd keha paneb vastu temale mõjuvale jõule, püüdes säilitada oma liikumisolekut; survena niivõrd, kuivõrd seesama keha, jäädes vaevaga alla temale vastupanevale takistusele, püüab muuta selle takistuse olekut." Kui keha hakkab mingite põhjuste tõttu kiiremini või aeglasemalt liikuma, siis avaldab see keha inertsjõudu, kuid see inertsjõud on rakendatud teistele kehadele, nimelt nendele, mis muudavad esimese keha liikumisolekut
lahenduse arstide sekkumise läbi, kas külastustena või statsionaarselt haiglas olemisega. Kahjuks üks osa kannatanuid ka hukkub. (Smart, 2012, lk-d 242-243) Haigushood Haigushood on ebanormaalsed elektrilised laengud ajus. Avastatud on enam kui 150 erinevat haigushoogu, kuid sageli on põhjus täpsustamata. Esineb selliseid haigushooge, millega ei kaasne lisaks erivajadusi või kognitiivseid häireid, kuid on ka neid, mis toovad kaasa lisa hulga erivajadusi. Vastupanuna haigushoogudele, kasutatakse erinevaid medikamente, mis tagaks isiku turvalisuse. Ravi võib olla keeruline, sest haigushood tekivad enamasti episooditi ning ettearvamatult ning võivad olla eluohtlikud. (Smart, 2012, lk 244) Lapseea nakkused Lapseea haigustest võib välja tuua meningiidi ja entsefaliidi, mis mõjutavalt lapse närvisüsteemi. Meningiit avaldub, kui vastav bakter siseneb ajukelmesse. Ensefaliit on
arengus, mis jätab kustumatut pitserit kogu tema elule. J.Piaget´i arvamusel laps on loomupärane olend, aga sel samal ajal sündimise momendil tema kujutab endast autonoomset ja aktiivset üksikut, kes omab sisemist struktuurit. Lapse tegevused, märkab Piaget, vahendatakse ümbriskonnaga. Kuna tema ei vasta lihtsalt välismõjule, aga ka seedib neid läbi, teeb endale sobivaks. Välismaailm omakorda osutab lapsele mingi vastupanuna, millega kutsub vastutegevused esile ja see kergendab tema kohanemist maailmaga. 5 L.S.Võrotski arvas, et lapse suhtumine maailmasse on sõltuv ja tuletatud suurus tema kõigest vahetustest ja konkteersetest suhtumistest täiskasvanule inimesele. Sellepärast on nii tähtis panna usaldavate suhete alust lapse ja täiskasvanu vahel, tagades emotsionaalselt ja psüühiliselt soodsaid tingimusi lapse harmooniliseks arenguks. Sest nimelt
72. kleepuvus - mulla omadus teatud veesisalduse juures mitmesugustele esemetele kleepuda. 73. sidusus - mulla võime vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullaosakesi mehaaniliselt üksteisest lahutada kas rebimise, surve, nihutamise või lõhestamise teel. 74. elastsuspiir - surve, mille korral mulla endine kuju enam ei taastu 75. kõvadus - mõõduks on surve, mida on vaja avaldada, et suruda mulda mingi kindla kujuga keha. 76. kõvaduspiir - käsitatakse mulla ajutise vastupanuna välisjõule ning see oleneb lõimisest, orgaanilise aine ja veesisaldusest ning konsistensist. 77. plastilisusindeks - Kui indeks on üle 35, on muld suure paisumispotensiaaliga. Kui indeks on 25 siis muld paisub vähem 78. mulla küpsus - mulla seisund, kus kõik mulla füüsikalised, füüsikalis-mehaanilised, keemilised ja bioloogilised tegurid on mullaharimiseks optimaalsed. 79. eriveotakistus - künniviilu lahtilõikamiseks, ümber pööramiseks ja mulla ning adra vahelise
icy, ice jäine, jää- pellets, puudumine. Viga on tuntav jäätiseproovi progresseruvalt jämedakoelisemaks. Viga on kildudega, spiny hoidmisel ülemiste ja alumiste igemete vahel tekkinud ebaõigest segu koostamisest, ogaline ning on tajutav hetkelise vastupanuna enne kui soojussokist, igemed lõpuks kokku puutuvad. Jäine tekstuur Ebapiisavast või -õigest stabilisaatorite ja/või väljendub kas kihtidena leiduvates emulgaatorite kogusest, kuivsegu komponentide jääkristallides või kogu toote ulatuses ebapiisavast valmitamisest, ebapiisavast esinevates jääterades
millele antakse ajalooline tähendus (ristimisvee mahapesemine = kanged ja jonnakad). Olulisel kohal Eesti erilisust rõhutavad asjaolud - puudustest ja nõrkustest tehakse tugevused (seisukohtade jäikus = jonn; assimileerumine = “mis ka ei olnud - me jäime püsima” jt); kuivõrd Eesti on nii väike, siis saavad tühistest lahinguvõitudest sõjaga võrdsed sündmused (Ümera lahing), kaotatud lahinguid seevastu serveeritakse “meeleheitliku vastupanuna”. Nähtavasti võib väita, et pärast seda, kui maarahvas enda omasest maausust ilma jäi, ei ole ükski usk olnud neile küllalt omane, et seda tõeliselt omaks, eestlaste usuks pidada. Kristluse kõrvale jäid püsima elemendid varasemast loodususundist, moodustades sünkretistliku kompoti, mis oli ühekorraga nii oma kui ka võõras ning mille õpetuslikku vastuolulisust maarahvas vaevalt ise kuigivõrd märkas. Tegu oli seega võõra usundi assimileerimisega, “mõõga ja tule”
annaabi.ee 
