suudavad teha otsuse, millega ülejäänud nõustuvad. Vähemus võib domineerivaks muutuda sageli siis, kui grupile tundub, et vajatakse kiiret kokkulepet. 4. Otsustamine enamuse reeglite järgi- lahendusviis püüab luua ,,võitjate" ja ,,kaotajate" koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse. 5. Otsustamine konsensuse põhimõttel- konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Kõik vastuolijad saavad oma arvamusi avaldada. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus oma mõtteid välja öelda. Konsensuseni jõudmiseks soovitatakse oma seisukohti esitada loogiliselt ja selgelt. Tõelise konsensuse saavutamiseks tuleks hoiduda konflikti vähendamise tehnikast (hääletamine, kauplemine). 6. Otsustamine täieliku nõustumise põhimõttel- kõik grupiliikmed nõustuvad otsusega. 34. Siirmise/ Delegeerimise mõiste. Sisu.
Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme. Eriarvamused taasisesisvumise suhtes Algul olid iseseisvumishääletuse vastu kuus kristlikku demokraati, keda juhtisid Mart Laar ja Illar Hallaste, ning 14 sõltumatut demokraati, kelle seas olid ka Jaak Allik, Indrek Toome ja Mikk Titma. Hiljem otsustasid neist mõned poolt hääletada. Tagantjärgi on Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi ühisele otsusele jõudmist nimetatud oluliseks sündmuseks. Vastuolijad põhjendasid oma seisukohti erinevalt. Illar Hallaste küsis: "Iseseisvus? Mis see meile annab? Kas tahate end teist korda okupeerida lasta?" Jaak Allik ütles: "Mis mõtet sellel on, kui rinnaga kuulipildujapesa ette viskume?" Teised seotud sündmused 1991. Aastal 3. märtsil toimus referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses. Augustis toimus Nõukogude Liidus riigipöördekatse 20
72% Joonis 11: Naissoost vastanute arvamus Eestis omasooliste abielu lubamise suhtes 25 Meestest arvas 43%, et omasooliste abielu peaks olema lubatud. Vastu oli aga 35%. Seisukohta ei osanud võtta 22% vastanutest. Need, kes tolereerisid arvasid, et armastus ei tohiks olla keelatud. Kõik teevad valikuid ise ja neid ei tohiks piirata. Vastuolijad arvasid, et Eesti ühiskond ei ole veel valmis selliseks muutuseks. Kardetakse, et välisriikidest, kus pole lubatud omasooliste abielu, tulevad omasoolised Eestisse. Arvatakse, et eestlaste seas valitseb sallimatus omasooliste vastu. Tulemusi vaadates on näha, et noored pigem arvavad, et Eestis võiks olla lubatud omasooliste abielu. Kas Eestis peaks olema lubatud omasooliste abielu? 22%
-‐ Riikide käitumine võib seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses, samuti seisukoha väljendamises. Vaikimist peetakse antud kontekstis nõusolekuks. Tavaõigus on reeglina siduv kõigile eksisteerivatele ja tulevastele rahvusvahlise õiguse subjektidele. Eranditeks on ainult “järjekindlad vastuolijad”-‐ kui mingi riik näeb, et mingisugune uus reegel on hakkanud kujunema, ning see reegel talle ei meeldi, siis ta peab igal võimalikul juhul protesteerima selle vastu. Kui ta on kõik ära tüüdanud, siis öeldakse, et “sina jääd sellest reeglist välja”. Seda võimalust saab
väljendamises. Vaikimist peetakse antud kontekstis nõusolekuks. Kui riik ei anna teise riigi käitumisele mingisugust hinnangut ehk ei reageeri, siis peetakse, et ta nõustub teise riigi käitumisega. Tavaõigus on reeglina siduv kõigile eksisteerivatele ja tulevastele rahvusvahelise õiguse subjektidele. Riik peab protesteerima, kui ta pole uue tavaõiguse normiga nõus ja ütlema, et see tema suhtes ei kehti (harva). Eranditekson ainult “järjekindlad vastuolijad”. Tavaõigusvõib olla universaalnevõi regionaalne. Mitmed lepingud peegeldavad tavaõigust. LEPINGUD: Lepingud asendavad vähehaaval tavaõigust. Iga piiriülene kokkulepe pole veel rahvusvahelise õiguse allikas. Lähtuval osalistest tuleb teha vahet: ❏ Rahvusvahelistel lepingutel - on sõlmitud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel
annaabi.ee 
