Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vastumeelsusi" - 5 õppematerjali

Kas Kolmikliidu ja Atandi loomine tugevdas võimalusi rahuks või suurendas veelgi maailmasõja ohtu
1
doc

Kas Kolmikliidu ja Atandi loomine tugevdas võimalusi rahuks või suurendas veelgi maailmasõja ohtu?

kaitsevad? Liitude loomisega algas riikidevaheline võidurelvastumine, mis näitas ka seda et valmistutakse suureks sõjaks. Kuigi Kolmikliidu ja Atandi formaalseks eesmärgiks oli algselt rahu säilitamine, leian et nii see siiski ei olnud. Pigem oli eesmärgiks saada tugevamaks ning suuremaks. Liitlastega pidi see ka õnnestuma. Kõik riigid arvasid et nad on kõige tugevamad ja et nad on kõige rohkem arenenud. Euroopa ootas sõda ning sõjaliste blokkide loomine teravdas vastumeelsusi ning pingeid veelgi. Tartu 2010

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Relvakonfliktid ja sellega seotud probleemid
10
docx

Relvakonfliktid ja sellega seotud probleemid

võitlemisega. Samamoodi võib ärevust tekitada ametiasutuste ja ametnike tegevus selleks, et haiguspuhanguid vältida. Hea näide oli Egiptuse ametivõimude otsus 2009. aastal kõik riigi sead sundtappa, et seagrippi ennetada, mis viis kokkupõrgeteni kohalike elanikega. Raske on relvakonfliktide ajal tsiviilelanike kaitseks midagi ära teha, sest kolmandate osapoolte sekkumine ei mõju kriisile hästi, see võib tekitada sõdivates pooltes veelgi suuremaid vastumeelsusi ning konfliktist võiv välja kasvada ulatuslikum sõda. Naaberriikidel on võimalik aidata pagulasi, pakkudes neile kaitset ja peavarju. Suurematel ja võimsamatel riikidel on võimalus sanktsioonidega leevendada konflikti, kuid massiivsem sekkumine võib viia veel suurema konfliktini. Lisaks erinevatele sotsiaalsetele probleemidele, mis kaasnevad relvakonfliktidega, tekib mitmesuguseid probleeme ka keskkonnas. Eelkõige hävitatakse konfliktidega pinnast.

Geograafia → Globaliseeruv maailm
17 allalaadimist
Thomas Hobbes-Leviaatan
36
rtf

Thomas Hobbes "Leviaatan"

teevad meile haiget või mitte. Põlgus. Asjade kohta, mida me ei ihalda ega vihka, öeldakse, et me neid põlgame. PÕLGUS pole midagi muud kui südame liikumatus või tõrksus teatud asjade toimimise suhtes, mis tähendab, et südant on juba liigutanud kas teised mõjusamad objektid või soov neid kogeda. Ja et inimese keha on pidevas muutumises, on võimatu, et samasugused asjad põhjustaksid alati temas samasuguseid isusid ja vastumeelsusi, veelgi vähem suudavad kõik inimesed kokku leppida ühe ükskõik millise kindla objekti ihaldamises. Hea. Halb (evil). Kuid milline iganes on inimese isu või iha objekt, inimene nimetab seda omalt poolt heaks, ning oma viha ja vastumeelsuse objekti nimetab ta halvaks ning oma põlguse objekti põlastusväärseks ja tähtsusetuks. Sest need sõnad – hea, halb ja põlastusväärne – seostuvad alati isikuga, kes neid kasutab;

Kirjandus → Kirjandus
18 allalaadimist
Euroopa ideede ajaloo eksami kordamisküsimused
23
doc

Euroopa ideede ajaloo eksami kordamisküsimused

on meile haiget teinud, vaid ka nende suhtes, mille kohta me ei tea, kas nad teevad meile haiget või mitte. Põlgus. Asjade kohta, mida me ei ihalda ega vihka, öeldakse, et põlgame neid. PÕLGUS pole midagi muud kui südame liikumatus või tõrksus asja toimimise suhtes, st et südant on juba liigutanud kas teised mõjusamad objektid või soov neid kogeda. Ja et inimese keha on pidevas muutumises, on võimatu, et samad asjad põhjustaks alati temas samu isusid ja vastumeelsusi, veelgi vähem suudavad kõik kokku leppida ühe ükskõik millise kindla objekti ihaldamises. Hea. Halb (evil). Kuid milline iganes on inimese isu või iha objekt, inimene nimetab seda omalt poolt heaks, ning oma viha ja vastumeelsuse objekti nimetab ta halvaks ning oma põlguse objekti põlastusväärseks ja tähtsusetuks. Sest need sõnad ­ hea, halb ja põlastusväärne ­ seostuvad alati isikuga, kes neid kasutab; ükski asi [iseeneses] ei ole lihtsalt ja

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

vastumeelsused ja ihad. Loomadest paremaks teeb meid see, et me ei reageeri instinktiivselt, vaid me õpime kogemusest, minevikust järeldame tulevikku. Inimesed kujutavad ette oma tulevikku. Me suudame mineviku kogemusi ettekujutuse abiga kujundada võimalusteks tulevikus. Meie peas on teatud stsenaariumid sellest, mis meiega võib tulevikus juhtuda ning neist lähtuvalt valime me sellise tegutsemisviisi, mis kõige paremal moel aitab saavutada seda, mida me ihaldame ning vähendada vastumeelsusi. Ühesõnaga, me suudame mõelda. Algpõhimõtted ­ liikumine, materialism, meeled Esimene algpõhimõte on liikumine. Liikumine on kõikide asjade universaalne põhimõte. Galileo Galilei selle suur tundja. Järelikult tuleb kõike universumis seletada lähtuvalt mehaanikast, liikumisest. Maailm koosneb osakestest, aatomitest, mis on liiga väikesed, et inimmõistusega 14 Induktsioon ­ loogiline järeldamine üksikult üldisele

Õigus → Õigus
645 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun