päeva, eelõhtu kaasa arvatud. Jõulud pereringis juhatas sisse õhtune jumalateenistus kirikus. Need pered, kes kirikusse minna ei saanud, palvetasid sel ööl ikoonide ees kodus. Jõulude juurde kuulus kaks pidulikku söömaaega jõululaupäeval ja vahetult jõulupäeval. Jõululaupäeval algas pidu esimese tähe ilmumisega taevavõlvile. Majaperemees luges palve, kõik pereliikmed lõid risti ette ja pühalikus vaikuses alustati piduliku söömaajaga. Vastlad Vastlaid ehk talve ärasaatmise püha peeti viimasel nädalal enne suurt paastu. Kui eestlased peavad vastlaid peamiselt vaid ühel päeval, siis venelastel kestavad need terve nädala. Vastlad olid au sees nii maal kui ka linnas üle kogu Venemaa. Sellele pühale oli iseloomulik, et söödi rohkesti rammusat toitu ja pruugiti joovastavaid jooke. Toidust eelistati koort, kohupiima, juustu, mune, pliine, sõrnikuid ja lepjoškasid jookidest õlut.
· Üks komme, millest taanlased on teinud midagi erilist on Jõulupruukost e. Büroo Click to edit Master text styles jõululants. · Veebruari alguses Second level peetakse vastlaid. Third level · Hõbepulmi peetakse Fourth level stiilselt! Fifth level Õlu ja viin on taanlastele tähtis alkohol! · Vägijoogid on kallid. · Nende lemmik viin on kas kartulist aetud või kummaline keedus. · Hommikul võetakse pitsike, et see pea selgeks lööks. · Õlu on Taanlastele sama mis Texasele nafta. · Aastas eksporditakse u
välja igapäevane kalender: kristlike ja paganlike elementide omapärane segu. See rahvakalender on läbi aegade olnud vene traditsoonilise kultuuri oluline osa. Rahvuspühadest on aga saanud vene lihtrahva elu lahutamatu osa. Venelastele kujunesid olulisemateks pühadeks lihavõtted, jõulud, talitsed, vastlad(võinädal), troitsa, peetripäev, pokrov, jüripäev. Suuremaid pühi peeti tavaliselt kolm-neli päeva, mõned näiteks lihavõtteid või vastlaid kestsid koguni nädala. Palvused, ristkäigud, rahvakogunemised kõik see lähendas oma raskevõitu igapäevaelu elavaid inimesi. Pühad aga pakkusid võimalust enne hooajatööde algust veidikesekd aeg maha võtta ja puhata. Jõulud: Jõulud(Kristuse sündimise püha 7. jaanuar/25. Detsember) olid Venemaal olulised pühad nii kristlikus kui ka rahvakalendris. Vene külas peeti neid tavaliselt kolm päeva, eelõhtu kaasa arvatud. Jõulud pereringis
põgenikku. Inglased ja ameeriklased ootasid hetke, et anda linnale kolmekordne hoop. Esiteks taheti levitada elanikkonna hulgas paanikat, teiseks katkestada sõjapõgenike vool linna ning kolmandaks demonsteerida venelastele lääneliitlaste õhujõudude võimsust. Oli just lund sadanud, kuid taevas oli selge, kui kella 21 paiku jõudsid esimese lainena linna kohale 244 inglise pommitajat. Sõjast väsinud linlased olid tuju tõstmiseks tähistanud vastlaid. ooper, Zwinger, kõik kinod ja teatrid olid avatud. Äkki lahvatasid taevas põlema punased ,,jõulupuud", mis valgustasid tänavaid. mõõdus veel mitu minutit ja siis, markeerivate ,,Jõulupuude" valgusel, tabas linna tõeline pommirahe. suurte fugasspommide plahvatused rebisid katuseid käsitööliste majadelt, millest nii mõnigi oli ligi tuhat aastat vana. Süütepommid süütasid puumajad, mis põlesid nagu tõrvikud. Varsti olid leekides terved tänavad ja linnaosad
viimast korda korralikult süüa, juua ja pidutseda. Karneval oligi keskajal vastlate sünonüümiks. Vastla- ehk karnevalipidustused ületasid kestvuselt ja lõbustuste mitmekesisuselt kõiki teisi kirikukalendriga seotud pidustusi. Vastlad algasid nn väikese vastlapäevaga vastlapäeva eelse nädala neljapäeval. Suured vastlad algasid vastlapäeva eelsel pühapäeval ja kestsid vastlateisipäevani, mis tänapäeval on tuntud lihtsalt vastlapäevana. Tallinnas tähistasid vastlaid kõige suurejoonelisemalt kaupmehed pidustusi korraldasid Tallinna Suurgild (kaupmeeste ühendus) ja Mustpeade vennaskond (vallaliste kaupmeeste ühendus). Need pidustused nn vastlajoodud kestsid 1415 päeva. Venemaa võinädal ehk Maaslenits Maaslenits (vene keeles ìàñëåíèöà) ehk võinädal, kevadiste liikuvate pühade esimene nädal, kaheksa nädalat enne lihavõtteid. Tinglikult kuuluvad sellesse tsüklisse viimsekohtu lihast
Oktoober: suur maarjapäev (1), kolletamispäev (14), luukasepäev (18), simunapäev (28) November: kõigi pühade päev (1), hingedepäev (2), mardipäev (10), leemetimaarjapäev (21), kadripäev (25), andrusepäev (30) Detsember: nigulapäev (6), nigulamaarjapäev (8), luutsiapäev (13), toomapäev (21), pööripäev (22), tabanipäev (26), jõulud (25-27), süüta laste päev (28) Liikuvad pühad on alati vastlapäev (teisipäeval), tuhkapäev (kolmapäev pärast vastlaid), lihavõtted ja sellega seot pühad nelipühad ja ristipäevad (päevad, mis järgnevad üksteisele kevadised neljapäevad aprillis ja mais). 40 päeva pärast lihavõttepühade algust neljapäev on taevaminemisepüha, sellest nädal tagasi on leheristipäev (puud lähevad lehte), veel nädal tagasi linnuristipäev (rändlinnud tulevad tagasi), ja tuuleristipäev (kevadised tuuled hakkavad puhuma). Toomapäev (21. detsember) – jõuluajaks peab kõik võõrad asjad, laenud
Oktoober: suur maarjapäev (1), kolletamispäev (14), luukasepäev (18), simunapäev (28) November: kõigi pühade päev (1), hingedepäev (2), mardipäev (10), leemetimaarjapäev (21), kadripäev (25), andrusepäev (30) Detsember: nigulapäev (6), nigulamaarjapäev (8), luutsiapäev (13), toomapäev (21), pööripäev (22), tabanipäev (26), jõulud (25-27), süüta laste päev (28) Liikuvad pühad on alati vastlapäev (teisipäeval), tuhkapäev (kolmapäev pärast vastlaid), lihavõtted ja sellega seot pühad nelipühad ja ristipäevad (päevad, mis järgnevad üksteisele kevadised neljapäevad aprillis ja mais). 40 päeva pärast lihavõttepühade algust neljapäev on taevaminemisepüha, sellest nädal tagasi on leheristipäev (puud lähevad lehte), veel nädal tagasi linnuristipäev (rändlinnud tulevad tagasi), ja tuuleristipäev (kevadised tuuled hakkavad puhuma). Toomapäev (21. detsember) jõuluajaks peab kõik võõrad asjad, laenud jms
annaabi.ee 
