Kohustus vastu võtta vähendab meie võimalust valida neid, kellele me soovime võlgu olla, ja annab võimu teiste kätte. Vastastikkuse reeglil on veel üks omadus, mis võimaldab seda tulu saamiseks ära kasutada., Kuigi see reegel arenes välja selleks, et soodustada võrdseid vahetusi partnerite vahel , võib seda paradoksaalsel moel kasutada ka oluliselt ebavõrdsete tulemuste saavutamiseks. See reegel nõuab , et ühte sorti tegevusele vastataks sama sorti tegevusega. Teenele tasutakse teise teenega; sellele ei tasuta ükskõiksusega ja kindlasti mitte rünnakuga; kuid kohustused on siiski üsna paindlikud. Väike teene võib tekitada võlgnevustunde, mis sunnib nõustuma oluliselt suurema vastuteenega. Seetõttu võivad need, kes tahavad seda reeglit ära kasutada, kergesti manipuleerides sundida meid tegema ebavõrdset vahetust. Kes vastastikkuse reeglit ei täida, peetakse ebameeldivateks
enesest"."Rahvahulk on ebatõde"-in. p.o. originaal. F.Nietzsche(1844-1900) Olulisemad teosed: "Nõnda kõneles Zarathustra"(1883-1885), "Teispool head ja kurja"(1886) "Moraali genealoogia" (1887) "Antikristus" (1888)-käsikiri, "Ecce homo"-käsikiri (1888). Orjade moraal kasulikkuse moraal, kus vastandatakse head kurjale ja Kristliku moraali 2 tunnusjoont: 1) kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet ja 2)kristlus propageerib, et kurjale ei vastataks kurjaga. Iga eluterve moraal allub elu instinktile. Ebaloomulik moraal on suunatud elu instinktide vastu. 5) Religioosne t. e REVELATSIONISM. Sarnane irrats t-ga. Seotud Rooma poliitikuga M.T.Cicero võtis kasutusele sõna ,,religio"-,,religere"siduma, uuesti kaalutlema. Rajaneb ilmutusel e revelatsionistlik- ,,revelation" ->"revello" ,,kattet üles tõstma, avama".Avatakse seni nähtamatut, mida in. ise ei suuda näha. Ap.Paulus(oli Saul)-olul. kristuse levikul. Temast sai kristlane
sundimine. (Nydell 2002:81-86) Käitumuslik komme nõuab, et keegi ei tohi avalikult keelduda täitmast sõbra palvet, see aga ei tähenda, et teene tuleb tegelikult reaalselt osutada, vaid pigem seda, et vastust ei tuleks anda otsese keeldumisena. Selline käitumine võib teadmatule euroopa või lääne inimesele jätta mulje araablase konkreetsuse ja kohusetundlikkuse puudumisest. Etikett lihtsalt nõuab, et palvetele vastataks jaatavalt. Sageli lisatakse jaatava vastuse lõppu insallah, mis tähendab ,,kui Allah soovib, soosib, lubab". Isallah lisamine näitab araablase uskumist, et inimene, kui selline ei oma kontrolli juhtuva üle, juhtub see, mis jumal arvab, et juhtuma peab. Suulisele lubadusele on araabia kultuuris omistatud omaette väärtus- lihtsalt kui reageeringule. (Nydell 2002:44) Tähtis on teada, et islami usk keelab liigkasuvõtmist, näiteks raha laenamist kindlaksmääratud
see sama põnev olnud. Kui meedia räägib kodutusest, siis räägib ühe kodutu eluloost. Kui vaesest siis mõne vaese eluloost. Meedia paneb persooni esindama sotsiaalprobl. Selline peegeldus ei saa olla enamasti reaalsele vastav. Mis on probleem ja mis siit tuleneb on see, et individualistlikke seletuste domineerimine avalikus elus avaldab selget mõju inimeste suhtumisele. Tehke katse näidake kellelegi seda habemiku klippi ja küsige, kas töötu toetust tuleks tõsta. Mis teile vastataks? Loomulikult mitte. Sest ohver , tööpuuduse, kui sots probl personaliseeritud peegeldus ei ära meis mingit sümpaatiat. Siin taga pole loomulikult mingit meedia vandenõud. Kui me seletame enda jaoks probleemi, siis teeme seda selle kaudu ,et otsime ebatavalisust. Mis vahe on minul kui töötul ja minul kui töölisel. Millepoolest töötu on ebaharilik. Miks on reporter vaadatuin eesti uudistesaade? Miks võsapets topis esikümnes. Nad kujutavad meile ebatavalisi situatsioone, huvitavaid
võõrale eeskujule toetuvas „Willem Nawis“ (1839). „Ajaviites” (1838) tunneb autor kaasa eesti rahva käekäigule: 5 proosavalmi, õpetlik lühijutt ja mõistatus, pikema pealkirjata jutustus; valmiained Wilmanni või kalendrikirjanike kasutatud; rõhutab töökust, arukust, humoorikus; külajutt: suvi ja sügis vana talumehe Akkeri peres; poeg armub – kosjad, pulmad; talu üleandmine, vana perenaise surm. Külaelust loob pildi, nagu tehtaks tööd, joodaks, vastataks ja oldaks vaesed – sotsiaalsed motiivid pole esiplaanil, kuid on rahvakasvatuslikud. On ka positiivseid näiteid (ka Arveliusel ja Lucel) – õiglane mõisnik, kes juhib valda ja väärtustab sõnakuulelikku töökat talupoega; 7 esitab eri psüühikaga taluinimesi. Stiililt rahvapärane (mõistuütlemised, vanasõnad, kõnekäänud, robustne rahvakeel), puudulik
annaabi.ee 
