Riikide suhted tänapäeval koostöö või vastasseis ? Maailmas on väga palju erinevaid riike, millel on ajapikku tekkinud omavahelised suhted, mis varieeruvad erinevate osapoolte vahel küllaltki laialdaselt. Selleks, et tänapäeval hakkama saada, on vaja töötada koos teiste riikidega kuid mitte just kõigil osapooltel ei edene see just hästi. Kas tänapäeva riikide suhted tuginevad siis pigem koostööl või hoopis vastasseisul ? Üle maailma on väga palju riike, mille peamisteks huvideks on teiste riikidega hästi läbi saada ja koostööd teha. Eriti tähtsaks peavad seda väikeriigid, kuid ka suurriikide huvideks on sõprussuhted teiste riikidega. Väga hea näide on Euroopa Liit, mis loodi 1951. aastal algse nimega ,,Euroopa Söe- ja Teraseühenduse". Liidu põhimõte oli teiste Euroopa riikidega koostöö loomine, kuna peale Teist maailmasõda olid palju riigid laostunud ja vajasid abi. Ajapikku arenes sellest ühendusest välja Euroop...
Pingelõdvenduse algus 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oldi küll kommunismi levikule vastuseistud, aga tegelikult ei oldud midagi tehtud. Lääneriikidel tekkis arusaamine, et nad ei suuda kommunismiga võidelda, vaid tuleb sellega leppida. Majanduslik olukord ei olnud kõige parem. NSVL näis samal ajal aina tugevamalt. Lääs vajas külmas sõjas hingetõmbe aega, see tähendas et vajati parandada suhteid kommunistliku maailmaga.Pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena alustasid suhteid parandama NSVLiga Euroopa riigid. Prantsusmaa ja NSLV vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö.Paranesid ka NSVL suhted teise Euroopa suurriigiga Lääne-Saksamaa. 1970. aastal sõlmis Lääne- Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud, tunnustades Saksamaa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972. tunnustas L-Saksamaa Saksa DV-d. 1973. aastal allkirjastas L-Saksamaa NSVLiga koostöölepingud majanduses ja kultuuris.USA ha...
Ajaloo arutlus II MS järgset maailmakorraldust on nimetatud kahepooluseliseks maailmaks. Vastamisi olid demokraatlikud lääneriigid ja idablokk ehk kommunistlike riikide leer. Vastasseid oli väga terav. Ohvrite arv ning tekitatud majanduslik kahju ületasid mitu korda I MS kaotusi. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Üliriikideks muutusid USA ja NSV Liit. Kahe poole vahel otsest sõda ei olnud, kuid sellest hoolimata väljendus vastasseis peaaegu kõigis eluvaldkondades. Seda hakati nimetama külmaks sõjaks. USA trumbiks olid Turmani doktriin ja Marshalli plaan, mis pidid andma USA-le eelise võistluses
sõduritele maastiku tättu liiga kurnavaks. Kommunismi ohus olid ka euroopa riigid, sest II MS järgne laastatus oli hea pinnas kommunismi levikuks, et demokraatiat päästa, otsustasgi USA euroopat majanduslikult toedata. Kui Külma sõja ajal oli kommunismi oht suure kaaluga siis tähtsaima kommunistliku jõu NSVL kokkuvarisemine tõi ka demokraatiale maailmas ülekaalu. Kuigi demokraatia tänapäevani võidutseb, kestab nende poolte vaheline vastasseid edasi ka tänapäevl. Külmas sõjas võitsid kõvasti ka teadus, sõjatehnika ja ka üldine tehnika areng. Võidurelvastumise käigus paigutasid mitmed riigid meeletuid summasid sõjatööstusi ning ka sellel alal töötavate teadlaste projektide peale ning tehti palju uusi avastusi. 1949 leiutati NSVLis tuumapomm ning 1950. aastal kontinentide vahelised raketid, et neid kaugele toimetada. Veidi hiljem asuti ka USAs selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks
kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi ; puudutas kirjandust, massiteabevahendeid, teadust, kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle. 2.Võidurelvastumine -USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NL-l tavarelvastuses ; loodi sõjalis-poliitilisi liite(NATO, Varssavi Lepingu Organisatsioon jne) ; mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. 3.Võitlus mõjusfääride laiendamise pärast – puudutas eelkõige III maailma riike ; eriti terav oli vastasseid Eur-s, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ; II MS järel lagunesid koloniaalimpeeriumid ja mõlemad külma sõja pooled üritasid säilitada oma mõju endistes asumaades(SB, Pr) või laiendada sinna oma mõjusfääri(NL, Hiina, RV, USA). 4.Majanduslik võituls – kõrgem elutase lääneriikides oli tugevaks argumendiks võitluses kommunismiga ; lääs lootis majanduslikult kurnata NL ja selle liitlasi, kasutas majandussanktsioone, võidurelvastumist jms. 5.Diplomaatiline
Lõuna Prantsusmaal 1378-1417 kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur skisma, valitses 3 paavsti. Kiriklik õpetus jaguneb kaheks. Aegamisi lakkab kirik olemast osa inimesest. Renesansi ajastut kutsutakse ka humanismiks oluline on inimene Ilmalikustamise märgid: Muusikas ilmalike zanride ilmumine. Hakkab 14.sajandi keskpaigas määrama kunstmuusika stiili. Konservatiivne ja alalhoidlik stiil Kirik hakkas tõrjuma ilmalikku muusikat. 13.saj keelustati motet. 1324(5) kiriku vastasseid muutub suureks Johannes XXII annab välja ,, Docta Sanatorum'' -> taunib uue stiili kasutamist. 14.saj muutub Euroopa poliitiline pilt. 1328 suri Charles IV dünastia esindaja Edward Valois'e dünastia? Inglismaa ja Prantsusmaa vahel tekib 100 aastane soda 1337-1453-> laostab mõlemad rigid. Tüli põhjused: Prantsuse troon Flondria (Belgia) omamise soov 1360 loovutab Prantsusmaa ühe rahulepinguga Inglismaale suuri alasid.
Valitsus asus Läänemaal, et otsida põgenemisvõimalust Rootsi 22. septembril pidas valitsus viimase istungi Euroopa II maailmasõja järel Rahvaste liikumine Kestab ~5 aastat Churchilli kõne Fultonis NSVL väidab, et selle kõnega alga Külm sõda Raudne eesriie B.Baruch- võtab tarvitusele sõna Külm sõda Külm sõda vähendab kahe üliriigi USA ja NSVL vahelist vastasseisu II maailmasõja järel Vastasseid oli kultuuriline, poliitiline, majanduslik, sõjaline Saksamaa jagamine Jagati Nõukogude Liidu, Inglise, USA ja Prantsuse sektoriks 3 läänetsooni ühinesid (Ameerika, Inglise ja Prantsuse) Trumani doktriin 1947.a märtsis esitas USA president H.Turman. kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurvete vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktoriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja
annaabi.ee 
