naaberaatomite vahel, seega peaksid aatomid olema suhteliselt üksteise lähedal. 2) vesiniksidemed 10 30 kJ/mol 0,3 nm Vesinikside tekib elektronegatiivse aatomiga (tavaliselt O või N) kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi (H-aktseptor) vahel, kas samas või mõnes naabermolekulis. Side on tugevam, kui aatomid asuvad ühel joonel. 3) ioonsed sidemed 20 kJ/mol 0,25 nm Ioonsed sidemed on vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. (ehk erinevate laengutega osakeste vaheline side :) ) 4) hüdrofoobsed interaktsioonid - <40 kJ/mol sarnaste apolaarsete aatomirühmade (aromaatsed tuumad, hästi pikad süsinikuahelad) omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas, nus avaldub tänu elektrostaatilistele omadustele, mis sunnib molekulide hüdrofoobseid piikrondi omavahel "suhtlema", et vältida kokkupuudet veega.
Van der Waalsi vastasmõjud 2. Vesiniksidemed 3. Ioonsed vastasmõjud 4. Hüdrofoobsed (ainel puudub vastasmõju veega) vastasmõjud Vesiniksidemed moodustuvad elektronegatiivse aatomi (H,N,O) ja vesiniku vahel, mis on omakorda seotud elektronegatiivse aatomiga.(Tugevus 8-20 kJ/mol) Ioonsed vastasmõjud ehk elektrostaatilised vastasmõjud on vastaslaenguliste ioonide või polaarsete funktsionaalsete rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus, võivad tekkida vastaslaenguliste funktsionaalrühmade vahel. VALGU KOKKUPAKKIMINE (Tugevus 20 kj/mol) Van Der Waalsi jõud - elektrilaengute ajutine asümmeetria, kus ajas tekivad aatomi ümber osalise positiivse ja osalise negatiivse laenguga alad. BIOMOLEKULIDE PAKKIMINE (Tugevus 0,4-4 kJ/mol)
lähestikku jõudnud aatomi positiivselt laetud elektronpilvede vahel. Vesiniksidemed (10-30 kJ/mol) 0,3 nm tekib elektronegatiivse aatomiga kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi (vesiniku aktseptori) vahe samas või naaber molekulis. Side on tugevaim, kui molekulid asuvad ühel joonel. Suur tähtsus bioloogiliste makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustumisel. Ioonsed sidemed (20 kJ/mol) 0,25 nm vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vahelise elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed vastasmõjud (<40 kJ/mol) sarnaste apolaarsete aatomirühmade amavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Avaldub tänu veemolekulide elektrostaatilistele omadustele, mis sunni molekulide hüdrofoobseid piirkondi interakteeruma, et vältida kokkupuudet veega.
Sideme energia (kJ/mol) Nõrgad sidemed: Van der Waalsi vastasmõju (0.4-4.0) Ajas tekivad aatomid ümber osalise positiivse ja osalise negatiivse laenguga alad. Osaleb nt DNA ahelas lämmastikaluste pakkimisel või äratundmismehhanismides. Vesiniksidemed (8-20) moodustuvad elektronegatiivse aatomi ja vesiniku vahel, mis on omakorda seotud elektronegatiivse aatomiga. Ioonsed vastasmõjud (20) ehk elektrostaatilised vastasmõjud on vastaslaenguliste ioonide või polaarsete fun rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed vastasmõjud (<40) sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja looma rakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid (õpikust iseseisvalt). 4. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur
kJ/mol, C-H 414, C-C 343, C-O 351, võivad olla lineaarsed, tsüklilised, hargnenud, planaarsed · van der Waalsi jõud 0,4 4 kJ/mol, 0,1-0,2 nm, tekivad lähestikku jõudnud positiivse tuuma ja negatiivse elektronpilve vahel · vesiniksidemed 10 30 kJ/mol, 0,3 nm, tekib kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi vahel (O ja N), suur tähtsus makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustamisel · ioonsed sidemed - 20kJ/mol, 0,25nm, vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vahel elektrostaatiline tõmbejõud · hüdrofoobsed vastasmõjud - < 40kJ/mol, sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas (MITSELLIDE TEKE) Nõrkade jõudude roll biomolekulides biomolekulaarne äratundmine, kõrgemate struktuuride moodustamine, supramolekulaarsete komplekside moodustamine, piiritlevad biomolekulide kitsastesse keskkonnatingimustesse Rakk kui eluühik
(H-H; C-H; C-O; C-C tugevuse järjekorras). MITTEKOVALENTSED SIDEMED: · Van der Waalsi jõud tekivad indutseeritud elektrilistest interaktsioonides kahe lähestikku jõudnud aatomi positiivselt laetud elektronpilvede vahel · Vesiniksidemed tekib el.negatiivse aatomiga kovalentselt seotud H ja teise el.negatiivse aatomi vahel samas või naaber molekulis. Side on tugevaim, kui molekulid asuvad ühel joonel. · Ioonsed sidemed vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vahelise elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. · Hüdrofoobsed vastasmõjud sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Rakk on väikseim süsteem, millel ilmnevad elu tunnused. Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid. PROKARÜOOTNE EUKARÜOOTNE
Pikkus 0,3 nm Vesinikside tekib elektronegatiivse aatomiga (tavaliselt O või N) kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi (H-aktseptor) vahel kas samas või mõnes naabermolekulis. Side on tugevaim kui aatomid asuvad ühel joonel ja molekulid on struktuurilt komplementaarsed. Suur tähtsus bioloogiliste makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustumisel. Ioonsed sidemed Sidemeenergia 20 kJ/mool Pikkus 0,25 nm Ioonsed sidemed on vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed interaktsioonid Sidemeenergiad - <40 kJ/mool Sarnaste apolaarsete aatomirühmade (aromaatsed tuumad, pikemad C-radikaalid) omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Avaldub tänu veemolekulide elektrostaatilistele omadustele, mis sunnib molekulide hüdrofoobseid piirkondi omavahel interakteeruma, et vältida kokkupuudet veega.
Mõõdetakse (milli)voltides. 11. Defineerige membraanipotentsiaal, millistes ühikutes mõõdetakse. Membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist kummalgi pool membraani. Sõltuvalt rakutüübist ja organismist, jääb loomarakkude membraanipotentsiaal vahemikku 20-200mV. Mõõdetakse (milli)voltides. 12. Nimetage membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi - Vastaslaenguliste ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani. Nt K ioonid liiguvad kiiremini rakku kui Cl ioonid. - Membraanipotentsiaali aitavad säilitada ka erinevad pumbad rakumembraanis. Nt Na/K ATP-aasne pump 3 Na välja, 2 K sisse. - Valgud omavad tsütosooli aluselised keskkonnas (pH ~7.5) negatiivset laengut. 13. Rakumembraani, kloroplasti tülakoidi, mitokondri sisemembraani membraanipotentsiaali väärtused. - Rakumembraan : ~20-200mV
annaabi.ee 
