Riigivolikogu välja vahetada. Selleks kuulutati põhisedust rikkudes välja uue Riigivolikogu valimised. Valimised määrati 14.-15, juulile ja käivitati kärarikas valimiskampaania Moskva juhtnööre täitva nn. Eesti Rahva Liidu kandidaatide heaks. Ühtki vastast mõne erakonna näol sellel liidul ei olnud, küll aga seadsid Jaan Tõnissoni ümber koondunud rahvuslikud jõud enamikus valimisringkondades üles omapoolse vastaskandidaati. See oli Andrei Zdanovile äärmiselt ebameeldiv üllatus ja vastaskandidaadid sunniti lõpuks hirmutamise ning muude võtetega oma kandidatuuri maha võtma. Algusest lõpuni seaduserikkumise ja võltsimise tähe all toimunud valimised kujunesid täielikuks plganiks, mille ametk´likud tulemused (92,8%häältest) ei ütle meile mitte kui midagi, sest need on ilmselgelt võltsitud. Kes üritasid selgeks teha, mis tegelt toimus, hakati neid ähvardama. 17
Sellepärast organiseerisid eestimeelsed ringkonnad valimistel vastukandidaatide ülesseadmise. Ürituse juhina tunnustati Jaan Tõnissoni, kuid osalesid nii Pätsiaegse opositsiooni poliitikud kui ka autokraatlikud rahvustervikluse pooldajad ja paar aastat enne seda vangist tulnud vapsid. See tähendas massilise eesti rahvusliku vastupanuliikumise algust. Nelja päevaga esitati 80 valimisringkonna hulgast 69s kokku 87 vastaskandidaati (taktikaliselt peeti otstarbekaks okupatsioonivalitsuse ministrite vastu mitte kandideerida). Nendest 10 kandidaati loobus teiste rahvuslaste dubleerimise vältimiseks, 7 sunniti loobuma ähvarduste ja vägivallaga, ülejäänud 70 läksid lõpuni ja kogusid oma abiliste kaudu rahvalt kolme päevaga üle 6000 toetusallkirja. Vabadel valimistel oleksid nad võitnud. Kandideerimine "partei ja valitsuse" vastu tuli zdanovile kui totalitaarriigi poliitikule ilmselt
11. Riigikogu ennetähtaegsed valimised 5.juulil otsustas Zdanov laiali saata Riigikoja ning korraldada valimises uue Riigivolikogu moodustamiseks Töölisorganisatsioonid koondusid formaalseks valmisblokiks --- Eesti Töötava Rahva Liiduks, mis seadis oma kõigis 80-s valimisringkonnas üles oma kandidaadid. Valimisplatformis nõuti tugevat liitu kahe riigi vahel, majandusliku olukorra paranemist. Rahvuslikud ringkonnad esitasid 66 vastaskandidaati, enamasti nende valmisplatformid tühistati või sunniti neid oma kandidatuur tagasi võtma, alles jäi vaid üks vastaskandidaat ühes valimisringkonnas. Valimised toimusid 14.-15. juulil. Teatati, et Eesti Töötava Rahva Liit 92,8% hääletamisel osalenuud arvust. Et seda saavutada oli kõikide vastaskandidaatide kandideerimine tühistatud, jaoskondades - 26 -
372 isikut. Tulemused olid järgnevad: Lennart Meri – 196 häält, Arnold Rüütel – 126 häält. Siinkohal oli peidus ka üks oht. Meri ja Rüütel said kokku 322 häält, ehkki hääletamisest võttis osa 372 isikut. Ülejäänud sedelid olid kas rikutud või tühjad, kuid nad läksid arvesse kui hääletamises osalenud. Kui näiteks Lennart Meri oleks saanud kümme häält vähem, oleks ta vastaskandidaati ikkagi edestanud märkimisväärselt, aga ta ei oleks osutunud valituks. Siis oleks käivitunud uus valimiste tsükkel, kus kõik eelpool kirjeldatud protseduur oleks uuesti läbi tehtud. Halva õnne korral oleksime me pidanud tegutsema ilma presidendita teatud aja, mida aga ei saa lugeda normaalseks ühegi riigi suhtes. Max Weberi ideaalse bürokraatia mudel Max Weber defineeris ideaalset bürokraatiat (HEMDCL(A)W, HETTELK – eesti keeles), kus:
pidi saama samuti enam kui pool hääletamisest osavõtnutest, keda oli jällegi 372 isikut. Tulemused olid järgnevad: Lennart Meri – 196 häält, Arnold Rüütel – 126 häält. Siinkohal oli peidus ka üks oht. Meri ja Rüütel said kokku 322 häält, ehkki hääletamisest võttis osa 372 isikut. Ülejäänud sedelid olid kas rikutud või tühjad, kuid nad läksid arvesse kui hääletamises osalenud. Kui näiteks Lennart Meri oleks saanud kümme häält vähem, oleks ta vastaskandidaati ikkagi edestanud märkimisväärselt, aga ta ei oleks osutunud valituks. Siis oleks käivitunud uus valimiste tsükkel, kus kõik eelpool kirjeldatud protseduur oleks uuesti läbi tehtud. Halva õnne korral oleksime me pidanud tegutsema ilma presidendita teatud aja, mida aga ei saa lugeda normaalseks ühegi riigi suhtes. 2001.aasta kolmandad presidendivalimised Kandidaadid erakondades: 1) Keskerakond ja Isamaaliit – äge võistlus. a) Keskerakond: Kreitzberg contra Oviir, 2/3 sai võitja
annaabi.ee 
