21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks). Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Zdanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus (1890-1946. Moodne luuletaja. Augustist 1940 kuni surmani oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) * 14.-15. juulil 1940 viidi läbi Riigivolikogu "valimised". Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL). Vastaskandidaate neil polnud (tegelikult üks oli). * 21.-23. juulil 1940 toimus äsjavalitud Riigivolikogu esimene istungjärk. Sellel muudeti ära riigi nimi Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV). K. Päts vabastati presidendi ametist, juuli lõpul küüditati ta Nõukogude Liitu. Riigivolikogu otsustas paluda Eesti vastuvõtmist NSVLi koosseisu. * 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu.
juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks). Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Zdanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus (1890-1946. Moodne luuletaja. Augustist 1940 kuni surmani oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) * 14.-15. juulil 1940 viidi läbi Riigivolikogu "valimised". Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL). Vastaskandidaate neil polnud (tegelikult üks oli). * 21.-23. juulil 1940 toimus äsjavalitud Riigivolikogu esimene istungjärk. Sellel muudeti ära riigi nimi Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV). K. Päts vabastati presidendi ametist, juuli lõpul küüditati ta Nõukogude Liitu. Riigivolikogu otsustas paluda Eesti vastuvõtmist NSVLi koosseisu. * 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste
juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks). Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Zdanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus (1890-1946. Moodne luuletaja. Augustist 1940 kuni surmani oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) * 14.-15. juulil 1940 viidi läbi Riigivolikogu "valimised". Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL). Vastaskandidaate neil polnud (tegelikult üks oli). * 21.-23. juulil 1940 toimus äsjavalitud Riigivolikogu esimene istungjärk. Sellel muudeti ära riigi nimi Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV). K. Päts vabastati presidendi ametist, juuli lõpul küüditati ta Nõukogude Liitu. Riigivolikogu otsustas paluda Eesti vastuvõtmist NSVLi koosseisu. * 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega
Liit). Lisaks kutsuti ellu ka Vabadussõjalaste Rahvaliikumine. Nov 1933 oli üle Eesti olemas 456 mitmesugusd vapside org-i, kuhu kuulus ca 60 000 liiget. Esimese võimaluse neile omapopulaarsust katsetada andsid KOV valimised 1934 jaanuaris. Käivitasid väga aktiivse propangandakampaania. Valimiseelsed kampaaniad 74 omandasid üsna räpase iseloomu, vastaskandidaate laimati ja mustati. Eriti kaugele läksid mõned äärmuslikud vapsid, kes hakkasid ähvardama. Eriti edukad olid vabadussõjalased linnades. Linnades tervikuna said ca 60% häältest, Tlnas, Tratus, Narvas, Nõmmel nende kätte 2/3 kohalikest volikogudest. Maal, valdades jäid vabadussõjalaste tulemused tagasihoidlikeks: valdades 28% häältest asunikele, 26% põllum, vapsidele 10,7%. Tegelikult seisid ees otsustavad valimised aprilli lõpus. 22-23apr riigivanema valimine, 29
1934. aasta riigipöördega tõrjuti Tõnisson poliitikast kõrvale. 1935 oli Postimees avalikult opositsioonis ja Tõnisson eemaldati toimetaja kohalt. 1936, aastal kirjutasid 4 endist riigivanemat protestikirja Pätsile ja seda Tõnissoni algatusel. 1938. aasta riigikogu valimistel pääses ta uuesti riigikokku, kuid tal ei olnud seal enam sellist mõjuvõimu nagu varem. 1940, kui NL okupeeris Eesti, oli Tõnisson üks vastuhakkajatest. Organiseeris valimistel vastaskandidaate, kuid Zdanovi ajal need kõrvaldati. 12.12.1940 Tõnisson arreteeriti ja viid Tallinnasse. Rohkem pole tema kohta midagi teada. Võimalik, et ta lasti 1941. aastal maha. Rahvasuus on teda nimetatud Koodi Jaaniks (ühel karikatuuril nüpeldas vastaseid koodiga) ja Nuustaku paruniks. 1940. aastal olevat ta soovitanud Venelaste vastu lasta kasvõi üks pauk - vastuhakk on toimunud ja näha, et Eesti okupeeriti vägivaldselt. KONSTANTIN PÄTS (23.02.1874-18.01.1956)
Osaliselt jäädi senise proportsionaalsuse juurde. Kõik erakonnad jagasid oma kandidaadid kolmikutesse. Hääli saadi vastavalt sellele, kui palju üht või teist kolmikut oli valimiskasti lastud. Valijatele anti õigus ka kolmest meelepäraseim valik ära märkida Kuid sisi tuli see vapside võimuhaaramisteema (vt üles) ja Tõnisson kuulutas välja kaitsesisukorra. Uued valimised: Käivitasid väga aktiivse propangandakampaania. Valimiseelsed kampaaniad omandasid üsna räpase iseloomu, vastaskandidaate laimati ja mustati. Eriti edukad olid vabadussõjalased linnades. Linnades tervikuna said ca 60% häältest. 1934. a aprillikuuks määratud Riigivanema valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka. Kampaania oluliseks osaks oli võistleva kandidaadi kindral Johan Laidoneri, eriti tema majandustegevuse kriitika. Samal ajal levisid kuuldused, et vapsid ähvardasid toetusallkirjade kogumise käigus riigipöördega. Riigivanemat süüdistati avalikult, et ta ei ole võimeline
peasekretäriks. Varem olid olnud heades suhetes, kuid suhted olid märkimisväärselt halvenenud. Stalin olevat liialt jõhker, ebaviisakas ja ainuvõimule kalduv, samas ei olnud juhtnööre selleks, kes peaks olema uus peasekretär, ainuke soovitus see, et KK liikmete arvu tuleks suurendada. Küllalt kummalisel moel sai kiire ja valutu lahenduse valitsusjuhi küsimus. Rahvakomissaride Nõuk uueks esimeheks tõusis Aleksei Rõkov, selle ümber polnud mingeid diskussioone, vastaskandidaate polnud. Tähendas, et Rõkov on oma koha kätte saanud, parteijuhtkonna sisemine võimuvõitlus teda enam ei puuduta. Lenini kirja kongressile tutvustati KK pleenumil ja ka partei koosolekul, mingeid muudatusi samas ei toimunud. Jätkus avalik võitlus Trotski ja Stalini- Kamenevi-Zinovjevi vahel. Triumviraadil õnnestus suurendada oma osakaalu. Jaan 1925 kutsuti kokku KK järjekordne pleenum, selleks ajaks oli Stalin taganud endale nomenklatuuri, KK aparaadi ja kohalike parteijuhtide toetuse
annaabi.ee 
