10.Mis on rendihärrus? (1) kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti 11.Mis on mõisahärrus? (1) talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks; talupojad tasusid oma maa eest teorenti 12.Kumb nimetatud kahest süsteemist oli talupojale raskem? Miks? mõisahärrus kuna nad olid phmt pärisorjad 13.Mida tähendab, et läänisuhe oli: · lepinguline vasalli ja feodaali alluvussuhe on vastasikuste kohustuste ja õigustega · hierarhiline feodaalne astmestik Kuningas omas kogu maad, Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla, Parunid paarkümmend küla, Rüütlid 2 3 küla · isikuline 14.Millised olid vasalli põhilised kohustused senjöör ees ja senjööri põhikohustused vasalli ees. Vasalli kohustused senjööri ees Senjööri kohustused vasalli ees
4. turvalisusvajadus - vajadus kaitstuse järgi, vajadus stabiilsuse, korra järgi. 5. füsioloogilised vajadused - janu, nälg, hapnikuvajadus, uni ja kõik muud organismi vajadused. Suhtlemise olulisus: * suhtlemine on oluline kõigi vajaduste rahuldamiseks. * Ebaefektiivne suhtlemine annab tunda kõigis eluvaldkondades : - üksildus - pereprobleemid - tööalane ebakompetentsus - rahulolematus ja psühholoogiline stress - füüsiline haigus * suhtlemine on arendatav * vastasikuste suhete alustuseks on eneseavamine * eneseavamine saab võimalikuks enesetunnetuse abil. Johari aken - et saada tagasisidet teistelt enda kohta, et ise teada milline suhtleja ma olen. Avatud ala - info, mis on teada nii endale kui teistele. Nt. nimi, vanus, välimus, positiivsed omadused. Pime ala - info, mida teised meie kohta teavad, kuid me ise ei tea. Nt halvad omadused, hööletoon, tugevused jne. Varjatud ala - info, mida me ise teame, kuid ei taha et teised teaksid. Nt
võrgustikud, mis edendab ühiskonna toimimise efektiivsust ühistegevuse lihtsustamise abil” (Civic traditions in Modern Italy, 1993) • Bürokraatlike reeglite või struktuuride väline tegutsemine • Mitte lihtsalt kontaktide arv, vaid nende soov sind aidata • Lubab, aga samas ka takistab Bourdieu: Sotsiaalne kapital on: „virtuaalsete või tõeliste ressursside summa, mis toob inimesele või inimgrupile kasu läbi püsivate ja vähem või rohkem institutsionaliseerunud vastasikuste tutvuse ja tunnustuse võrgustike” (1992). Esialgu mõte oli millestki „toetavast” teistele kapitalidele. Hiljem rohkem omaette, kuid ikkagi pigem kultuurilise kapitali osa. Kõige tähtsam ikkagi majanduslik kapital. Sotsiaalse kapitaliga peab vaeva nägema. Kingituste tegemine oluline, kuna see on rohkem kui lihtsalt majanduslik kapital. Mõisted 1. Abstraktne empiritsism- (C.W. Mills 1959) andmete kogumine ilma teoreetiliste üldistuseta
rõhutas kriitilise mõtlemise õppimise vajadust väitluse ja loogika abil. Filosoofiat huvitab mõtlemises eelkõige see, mis on üldine, jääv ja lõputu. Filosoofia mõtestab ümbritsevat kriitiliselt ja st nimetatakse filosoofilist tunnetust ka kriitiliseks mõtlemiseks. Psühholoogia uurib mõtlemise protsesse. Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid genereerib e loovat mõtlemist. Psühholoogia uurib mõtlemist konkreetsete aistingute, tajude, kujutluste vastasikuste seoste kaudu ja mõistab seda kui tahtelist akti. Mõtlemine on inimtegevuse osa. Algelisel kujul mõtlevad ka loomad. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieeruv. Käibelolev mõtlemispsühholoogia mudel kujutab mõtlemist kui kolme salvestiga (mäluga) infotöötlemissüsteemi: tajumismälu, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu.
väitluse ja loogika abil ( Fisher 2005: 4). Filosoofiat huvitab mõtlemises eelkõige see, mis on üldine, jääv ja lõputu. Filosoofia mõtestab ümbritsevat kriitiliselt ja st nimetatakse filosoofilist tunnetust ka kriitiliseks mõtlemiseks (Grauberg1996:5). Psühholoogia uurib mõtlemise protsesse. Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid genereerib e loovat mõtlemist ( Fisher 2005: 4). Psühholoogia uurib mõtlemist konkreetsete aistingute, tajude, kujutluste vastasikuste seoste kaudu ja mõistab seda kui tahtelist akti (Grauberg1996:6). Käibelolev mõtlemispsühholoogia mudel kujutab mõtlemist kui kolme salvestiga (mäluga) infotöötlemissüsteemi: tajumismälu, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu. Tegelikkuses hõlmab mõtlemine selle mõlemat poolt nii mõtlemise kasutamist kui ka ideede genereerimist. Mõtlemine kuulub kõikide vaimsete tegevuste juurde, mis aitavad meil
2 reeglit, mida omavahel võrrelda: · Pg 77 lg 3 lause 2 · Võs pg 13 lg 2 Õppematerjal Tsüs4. osa Tehingud VõS 11, 13, 29 Köhler , V osa, 91-110, 148-155, 188-195 7. Leping ja selle sõlmimine Tehingu tegemine paljudel juhtudel opn sama, mis lepingu sõlmimine. 7.1 Lepingu mõiste ja selle sõlmimise viisid Leping on tsüssi määratluses mitmepoolne tehing. (mitu tahteavaldust on suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele. Leping see on vastasikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkupele teatud õiguslike tagajärgede saavutamiseks. Õiguslike tagajärgede tekitamine, lõpetamine või muutmine. Väga erinevates valdkondades. Eraõiguses, tsiviilõiguse raamides vastavad 4 valdkonda: 1) Asjaõiguslikud 2) Võlaõiguslikud (kõige tähtsamad ja võlaõigusseaduses reguleeritud) VÕS pg 1 3) Perekonnaõiguslikud 4) pärimisõiguslikud lepingud. Lepingu elemendid: 1) tahe 2) tahteavaldus
2 reeglit, mida omavahel võrrelda: Pg 77 lg 3 lause 2 Võs pg 13 lg 2 Õppematerjal Tsüs†4. osa Tehingud VõS 11, 13, 29 Köhler , V osa, 91-110, 148-155, 188-195 7. Leping ja selle sõlmimine Tehingu tegemine paljudel juhtudel opn sama, mis lepingu sõlmimine. 7.1 Lepingu mõiste ja selle sõlmimise viisid Leping on tsüssi määratluses mitmepoolne tehing. (mitu tahteavaldust on suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele. Leping – see on vastasikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkupele teatud õiguslike tagajärgede saavutamiseks. Õiguslike tagajärgede tekitamine, lõpetamine või muutmine. Väga erinevates valdkondades. Eraõiguses, tsiviilõiguse raamides vastavad 4 valdkonda: 1) Asjaõiguslikud 2) Võlaõiguslikud (kõige tähtsamad ja võlaõigusseaduses reguleeritud) VÕS pg 1 3) Perekonnaõiguslikud 4) pärimisõiguslikud lepingud. Lepingu elemendid: 1) tahe 2) tahteavaldus
annaabi.ee 
